Seda omistatakse väärtuste kaitsmise eest. Mart pälvis autasu selle eest, et on peaministrina aidanud Eesti välja tuua postkommunilikust poliitilisest ja majanduslikust madalseisust nong reformide kaudu muutnud Eesti üheks maailma dünaamiliseima majandusega riigiks. AVALDATUD KIRJANDUS Mart Laar on kirjutanud palju raamatuid nagu näiteks: Country Study Wan in the Woods: Estonia's struggle for survival. The Challenge of Europe Book about Jakub Hurt Second Estonia:Rebirth of Estonian Inbependece History of Estonia in Biographies:101 Important Estonians Protecting the Beauty og Fatherland Estonian war on Inbependece and Great Britain Back to the Future: 10 years of freedom in Central Europe Das estnische Wintschaftswunder Estonia: Little Country that Coluld Estonia's New Beginning Awakening Emajõgi Sinimäed Four short pieces on Estonian history Otto Tief's Government Neid raamatuid on tõlgitud paljudesse teistesse keeltesse
Tegevus võtab aset pärast II maailmasõda Eestis. Draamas räägib sellest, kuidas eakas mees elab ühel mahajäetud saarel. Saarel, mida nõukogude hävituslennukid kasutasid öösel laskmistäpsuse harjutamiseks. Tähelepanuta tumm poiss pagendatakse mandrilt ja saadetakse saarele vanamehe juurde seltsi. Nii poiss kui ka vanamees jagavad saarel oma mälestusi. Poiss räägib oma kallis emast ning vana mees aastatest, kui ta oli noor misjonär Aafrikas. Osades: Evald Aavik Jakub Mait Merekülski Maecenas Ülle Toming Mother Georgica sai kriitikutelt väga positiivsed hinnangud. Filmi näidati mitmetel rahvusvahelistel filmifestivalidel: Rotterdamis, Stockholmis, Torontos ja Prix Euroopa Festivalil Berliinis. Ideaalmaastik "Ideaalmaastik" on Eesti film aastast 1980. Filmi stsenaariumi aluseks on Karl Helemäe jutustus "Kevadkülvi volinik". Film taastati digitaalselt aastal 2008, taastatud filmi pikkus on 86 minutit.
monarhia eesotsas päritava monarhiaga, kaotas liberum veto . - Poola-Leedu riigi katse end taas jalule ajada kohtas aga palju vastuseisu, 1792.tundis Venemaa Poola. Reformid tühistati, taastati vana süsteem. - 1793.leppisid Venemaa ja Preisimaa kokku R. Teisei jagamise, mille järgi omandas Venemaa olulise osa tänapäeva Valgevenest ja Ukrainast, Leedu kaotas Minski Vilniuse, ja osa Novogrudokist ja Brestist. - Mäss: 1794. Aprill- juhtis JAKUB JASINSKI. Venemaa võit - 24.okt 1795 lepiti kokku täielik jagamine. Kõik senised Leedu suurvürstiriigi alad läksid Venemaale, välja arvatud selle edelaosa SUVALKIJA,mille liidendas Preisimaa. Poola-Leedu pühiti maakaardilt minema. Ei tuntud mujal Euroopa väga kaasa. - 1795.a jagamine tähitas ühtlasi Kuramaa hersogiriigi lõppu - Kahaal (litvakkid-juudid), ühendas Leedu Juudi Nõukogu. - Vilnius oli R
annaabi.ee 
