konstruktsioon, mis on eriti iseloomulik puitarhitektuurile. Varase India budistliku skulptuuri stiil ja ikonograafia näitavad taas samasugust segu India enda ja väljaspoolt tulevatest elementidest. Stiimul taolise kunsti tegemiseks tuli kahtlemata Achaemeni aegsest Pärsiast, kuid leidlikud India kiviraidurid panid selle täitma uut ja erinevat eesmärki. Kui Bharhut'i suure stupa (II saj eKr) reljeefide hulgas leiduvad algupärased loodus- ja viljakusjumaluste jaksi kujud on indiale tüüpilised, siis teised kujud lähtuvad selgelt pärsia eeskujudest ning viitavad sellega ka monumentaalse kivinikerduse stiili lähtekohale. Ometi kasutatakse nii stiil kui ka ikonograafiat budistlike monumentide tarvis ja need kehastavad nüüd uusi ja budismile omaseid usulisi põhimõtteid. Kultusarhitektuur tuli koos budismiga III saj paiku eKr, sest enne valitsenud brahmanism seda ei vajanud. Stuupadest on juba räägitud, kuid budism ehitas ka pühahooneid. Kuna
romaanisarjaga ,,Peotäis tuhka teine mulda" see on eesti kirjanduse kõige pikem armastuse romaan. Ilmar Jaks praegu kõige vanem Eesti kirjanik. Elab Põhja-Rootsis. 00ndate alguses oli veel aktiivne ja arvestatav kirjanik. Pikk kirjanikutee. Debüteeris 1940ndate lõpu. Tegi kaks täiesti erinevat debüüti: esimene kirjandusse tulemine dokumentaalse teosega/memuaar tagapõhi ,,Saaremaalt Leningradi" (1948) eripärane aines annab kõvasti vürtsi. Loo taga on Jaksi enda lugu, kui ta pagulusse sattus kõige ootamatut teed mööda. Uus tulemine 1950ndatel lühirpoosaga kui ka romaanivormis. Tuntum romaan ,,Eikellegi maal" (1963) see romaan tõi Jaksile kõige moodsama Eesti kirjaniku kuulsuse. Teine tulemine tähendas modernistlikku kirjutamist. See mängis läbi ka vormikatsetuslikke äärmuslikke võimalusi. Üsna loomulik, et seda romaani hakati tihti võrdlema Ristikivi ,,Hingede öö"-ga.
Asta Willmann Willmann jõudis kultuurilise tegevusega kokku puutuda juba 1930ndate Eestis "Peotäis tuhka, teine mulda" eesti kirjanduse kõige pikem armastusromaan Ilmar Jaks 1949 "Saaremaalt Leningradi" sai pagulasringkonnas tuntuks, äratas tähelepanu, erineb sellest laadist, mis ta hiljem kasutab. See on dokumentaalsest ainest läbikirjutatud teos, väga noore mehe lähiaja memuaarid, aga kindlasti mingisugust üldisemat tähelepanu tõukas tagant ka see, et I. Jaksi teekond pagulusse oli veelgi eripärasem. Jaks põgeneb Leningradist Soome kaudu Rootsi. 1963 "Eikellegi maal" Elin Tooma 1969 "Lotukata" Helga Nõu 1969 Tiiger Tiiger keskendub noorte inimeste elule Enn Nõu On kahtlusi, kas Enn Nõu kirjutamiskindlus on esimestes tekstides nii välja kujunenud. Puudutas teemasid, mis olid õrnad v tundlikud pagulaskirjanduse kontekstis. Muidugi pol teemad ja ka seksuaalelu avamine ja kujutamine. Enn Nõu teeb jõulise sammu 1960ndate noores kirjanduses.
annaabi.ee 
