riigi ebaloomusikust suurusest. Lennart Meri sõnadest, Venemaa suurus on tema suurim nõrkus, aga ka venelaste suurim psühholoogiline probleem: mõeldakse ikka veel, et loodusvarad on lõpmatud. Ma arvan, et sellega ta viitab Venemaa ökonoomika suurele sõltuvusele gaasist ja naftast. Lõpetab ta enda kõne lausega, mis hästi jäi mulle meelde: "Ida on palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar." Teiseks Lennart Meri kõneks ma valisin seotud eelmise teemaga "Aleksandr Jakovlevi mälestuseks" kõne, mis oli esitletud 19. oktoobril 2005. aastal, päev pärast Aleksandr Jakovlevi surma. Ta oli väga oluline isik, eriti Eesti jaoks, sest oli esimene NSV ametnik, kes tunnistas salaprotokollide Stalini ja Hitleri vahel olemasolu ning alustas selle uurimist. Sellel on suur olulisus Eesti jaoks, sest see paneb risti Eesti vabatahtlikel liitumisel Nõukogude Liiduga. Kuidas see sai olla vabatahtlik referendumi kaudu tehtud otsus, kui kõik oli enne juba otsustatud?
2003. 137 kuriteod – Euroopa vaikis.24 2003. aastal ilmus tema kaheköitelise mälestuste raamatu “Mälu sügavik. Stolõpinist Putinini” (2001)25 täiendatud ja uute, ava- likustatud arhiividokumentide põhjal täpsustatud kokkuvõte “Videvik”. Sealt leiame kriitilist ka postsovetliku Venemaa kohta, kus Venemaa õnnetus – “ametnike autoritarism” – kestab Jakovlevi hinnangul edasi. Ametnike nomenklatuuri peab ta tagurlikuks jõuks ja süüdlaseks perestroika läbikukutamisel. Autori kinnitusel lasi Gorbatšov käest ajaloolise šansi aastail 1988–1989, kui maa oli veel okupee- ritud bolševismi poolt. Ta ei tegutsenud otsustavalt, ei toetunud “demokraatiale altpoolt”, juhtivad nomenklatuuritegelased jäid kohtadele edasi ja 1990. aasta sügi- sest hakkas Gorbatšov katastroofiliselt kiiresti võimu kaotama. Jakovlev tunnis-