Jannsenite perekonna algatusel loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine. Johann pidi ka korraldama esimese eesti üldlaulupeo. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt tõusis rahvusliku liikumise eesotsa pärast I laulupidu. Ta oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. Suureks ideek oli ehitada eestikeelne kreiskool, mis nimetati Aleksander I auks Aleksandrikool. Hurt oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Carl Robert Jakoson hakkas välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti loetaivamaks eesti leheks. Ta oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi president peale Jakob Hurta. 12. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL (õpiku II osast lk 78-81) Millised kaks vastasleeri olid 20. saj. alguseks välja kujunenud, miks, kes neisse kuulusid, millised rahvusvahelised kriisid ja konfliktid toimusid 20. saj. algul, kuidas need lahendati. 20. saj algul kujunesid kaks vastasleeri Antant ja Kolmikliit
iseendagi silmaringi laiendamisega toime ei tule? Ajakirjanduse alguses ei ole see eriti raske, kuna rahva üldine haridustase veel väga madal on. Mida aeg edasi, seda keerukamaks muutuvad aga ajakirjaniku ees seisvad ühiskondlikud probleemid, mille kohta temalt peale nende kajastamise oodatakse ka hinnangut, teadmisi, kõlbelisi seisukohti e eetikat. "Hariduskäigust lähtudes ei kuulu Jannsen ega Koidula, ka mitte Jakoson intellektuaalide hulka, ent samas olid nad ärkamisaja kultuurielu suurkujud /---/. Panus eesti rahva arengusse ja haritlasfunktsioon lubavad neid kõrvutada silmapaistvate vaimuinimeste F.R. Faehlmanni, F.R. Kreutzwaldi ja J. Hurdaga." Ka A. Grenzstein "kuulub oma tegevuse tõttu eliidi hulka" (Karjahärm ja Sirk 1997, 34- 35). Eestis ilmub kõrgema haridusega ajalehetoimetaja K. A. Hermanni näol 1882 (Eesti Postimees). Kuid juba 1859-60 toimetas Tallorahva Postimeest C. Körber ning
annaabi.ee 
