venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute kooliõpikute välja andmine. Tulemus: kasvas eestlaste kirjasõna väljaandmine. 5.Lahkhelid Rahvusliku liikumise juhtide vahel? 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakopsonist said poliitilised vaenlased kuna Hurdale oli vastuvõetamatu Jakopsoni kirikuvastasus, pingestusid suhted sakslastest ametikaaslastega. Jakopson pöördus tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 6.Venestamine (Millal? Kus? Mis oli? Muutused hariduses, valitsemises, kirikuelus?) ? Sai alguse 1880. Vene Keisri Aleksander 3nda käsul. Valitsemiskorraldus: Eesti ja Saksa ametnikud vahetati välja umbvenelastega. Eriti innukas Venestaja Eestis oli kindralkuberner Sahhovskoi Koolikorraldus: Koolireform, õppetöö vene keeles
1868 - Carl Robert Jakopson pidas "Kolm isamaa kõnet." 18-29.07.1869 - I Üldlaulupidu. Esinesid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Peajuhid olid Aleksander Kunileid, J.V. Jansen. 1870ndad - ärkamis aja juhiks Jakob Hurt, Otepää kirikuõpetaja, EKSi juht, Eesti Aleksandri Kooli komitee president. 1870ndate lõpp - ärkamis aja juhiks Carl Roberty Jakopson. Üritas Kurgjale Eesti näidis talu rajada. Jakopson oli Põllumeeste seltsi esimeheks. Jakopsoni ja Hurda vahel puhkes tüli. Hurt jäi kahe tule vahele (Rahvuslased - Hurt - vaimulikud). 1878 - Jakobson hakkas välja andma "Sakalat" 1880ndatel aastatel loodi mitteametlikult Üliõpilas Selts. 1882 Manasseini revision - ettevalmistus venestamiseks. Talupoegadelt korjati kaebekirju mõisnike vastu. See sai ettekäändeks baltierikorra likvideerimisel ja venestamise kehtestamisel. 1884 - Otepää kirikus õnnistati Sini-Must-Valge lipp üliõpilas seltsi lippuna. 1888 "Paar palvi."
annaabi.ee 
