koju tagasi tuua. Vene Põhjakorpus läks esimesena rindele eesti toetas rannikul. Operatsioon oli võidukasPunaarmeel madal võitlusmoraal. Hõivati; Jambur, Oudova. Ingeri väeosa vallutas Krasnaja Gorka. Seejärel Eesti väed pihkvale tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva. Lõunarindel teostati teine edukas opp Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväel läks oodatust paremini Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Tegevust kordineeris kindral Rüdiger von der Goltz. Aprillis oli Läti riigipööre Ulmanuse valitsus asendus Andrievs Niedra valitsusega. Pärast Riia vallutamist
Vabariik oli vaba 1919 mäss Saaremaal - enamlaste õhutatud, ei kõigutanud eestlaste edu. Kevadised kaitselahingud ja pealetung sõja algul 13 000 meest, hiljem 80 000+kaitseliit punaarmee tõi mehi juurde, aga eestlased olid visad aprillis üritas PA uuesti, aga ei saadud hakkama (Võru) mais andsid eestlased vastulöögi, punase eesti osad mehed tulid üle, kõivati Pihkva puhastati ka Põhja-Läti (Volmari) ja jõuti Jakobstadi, lõigati ära Läti punased Venemaast. põhjas alustasid eestlaste toetusel pealetundi vene valged (põhjakorpus, hiljem Loodearmee) juhiks Judenits + Ingeri polk, jõuti välja Petrogradi lägistele, rinne langes vene valged sõbrustasid eestlastega, aga andsid mõista, et ei tunnista iseseisvust. Austav kogu Esimene AK valimise katse 1918 aeti enamlaste poolt nurja. 1919 viidi valimised läbi 23 aprill "Estonia saalis"
Jamburg. Juba kolme päevaga olid eesmärgid täiedetud, Punaarmee tagnes. Juuni alguses jõuti Petrogradi juurde, Rahvaväe osalus pealetungis jäi väikseks. Kasutamaks Narva all saavutatud edu, kavandati pealetungi Pihkva suunas. Eesti kommunistlik kütideviis tuli üle ja avas tee Punaarmee tagalasse. Pihkva langes Venemaa kätte. Üldse mindi aina sügavamale Venemaale, kuna valitusus ol isegaduses ja Punaarmee moraal madal. Jakobstadt. 5. juunil jõuti oma vallustega Jakobstadi Väina jõeni, kus kohtuti Poola armeega. Koos Läti Punaarmeega lakkas olemast ka Läti NV. Marsti ka Võnnu linna. Edasi ei tungitud, kuna Saksa väed jõudsid Riiasse ja tulid Võnnu peale. Landeswehri sõda. oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr (saksa k. Maavägi). Läti sõjalis-poliitiline olukord.
annaabi.ee 
