ja rahvaust, riisumise voli alt peasta". Köler, kes kohal viibis, olnud nii liigutatud, et ei suutnud rääkidagi. 2.8.1 Eesti Kirjameeste Selts Kölerit võib pidada üheks Eesti Kirjameeste Seltsi asutamise mõtte algatajaks. Kui 25.veebruaril 1872 peeti Viljandis seltsi avakoosolek, olid tulevaste juhtidena esile kerkinud peamiselt Tartu haritlased, kes koondusid J. V. Jannseni ja J. Hurda ümber. Kui oma positsiooni ei olnud kaotanud ka Jakobsni-Köleri demokraatlik rinne. Juba 1869 aastal võis CRJ ennast kujutleda tulevase seltsi presidendina ja aupresidendiks pidi saama J. Köler. Kuid nii siiski ei läinud, aupresidendiks sai Fr. R. Kreutzwald, auliikmeteks J. Köler ja J. V. Jannsen, presidendiks J. Hurt, tema esimeseks abiks W. Eisenschmidt ja teiseks abiks C. R. Jakobson. Seltsis oli kaks suunda: CRJ oli kursis uuema ühiskondliku ja poliitilise kirjandusega,
Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaimad kunstnik Johann Köler ja ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Jakobsoni Sakala toimetamas käimine toimus läbi metsade ja üle soode talvisel ajal mööda kuulsat Sakala teed, mis praegu Viljandi-Vändra teelt läheb läbi metsade Kurgjale, kus Jakobson elas. Praegu on see jalgsi läbitav ja oli aastaid tagasi Jakobsni sünnipäeval 26. juulil jalgsimatkajate ja surma-aastapäeval suusamatkajate lemmikrada. Tänu siinsetele viljakatele põldudele ja maarahva töökusele oli möödunud sajandi alguseks Viljandimaal hulgaliselt õitsval järjel suurtalusid, mis sai nende omanikele aga paraku saatuslikuks. Nõukogude aja tulekuga küüditati Viljandimaalt ligi 9000 inimest Siberisse Praeguse Viljandimaa piiridesse jäävad maad olid keskajal Liivi ordu käes, kes ei soosinud maa erakätesse minekut
annaabi.ee 
