*Elsa armub Villem Kansveisse, kuid sellest ei tule midagi välja. *Frank Abnerist saab meremees, kuid ühel järjekordsel retkel haigestub ta ning sureb. *Peeter Abnerist saab kunstnik ning ta kolib välismaale. *Elsa abiellub Gustav Beckmanniga ja nad saavad poja, kellele panevad nimeks Rudolf. *Jakob soojendab suhteid Hedvig Abneriga, et abiellumise korral saaks ta kaubamaja omanikuks. *Gustav sureb ning Elsa kolib pojaga koju tagasi. *Elsa koju naasmine äratab Jakobis vanad tunded ning ta teeb Elsale uue abieluettepaneku, kuid saab taas eitava vastuse. *Elsa räägib isaga ning võtab Jakobi ettepaneku vastu. *Paul Abner sureb ja uueks kaubamaja juhiks saab Jakob. *Elsa ja Jakob saavad 6 last: Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter ja Roman. *P.Abneri Kaubamaja käib suure konkurentsi tõttu alla. *Enne oma surma ei taha Elsa Jakobit näha ja keegi ei saa aru, miks. *Lapsed loevad ema päevikut ning saavad teada, kuidas nende isa oli kaubamaja
Ometi on apoliitilisus kui üks võimalikest eksisteerimisviisidest autorit edaspidigi paelunud ning komplitseeritumat kunstilist lahendust looma õhutanud, miks muidu on ta sellele probleemile üles ehitanud veel terve näidendi «Jälle häda mõistuse pärast». «Reekviemis» tundub küll, et autor on Jakobiga lõpparve teinud -- reaalse elu survel peab objektiivsete seaduste diktaadile alluma ka tema. Ometi aimub Jakobis individuaalse vabaduse, tahte ja soovide absolutiseerimist, temas on omamoodi mässu kõike nivelleeriva determineerituse vastu. Jakobi näol võiks tegu olla isiksuse eneseteostusega, mida sellisena ei koge ei Ruuben Iilime ega Aarne, kui Jakob poleks autori poolt nii naeruväärsena ja kohtlasena antud, et ka tema kuulutatud ideed omandavad ebatõsise värvingu. Ent sisuliselt on tal ju mõneski asjas õigus. Ajastu hullusele katsub ta vastu panna oma ilusa
eesti noort kodanlust ja selle arengut. Kaks ajajärku 19.saj viimane kümnend ja aastad 19291934. Tegelaskond pärineb kolmest suguvõsast: baltisaksa RosendorfidAbnerid, linnastunud Kadarikud linnastuvad Saalemid. Peategelane Jakob Kadarik on vaikne ja temperamendivaene, aga visa ja järjekindel. Tema eesmärk on saada jõukaks kaubamajaomanikuks ja Abneri kaubamaja saabki lõpuks vaese jooksupoisi omaks, kusjuures Jakobis pole ühtki sellist joont, mida äriilmas vaja oleks hasarti, suurt haaret spekuleerimisoskust. Jakob küll saavutab oma eesmärgi, kuld siiski elab ta võõras majas ja maja elanikudki tajuvad teda kui võõrast majas, ehkki Jakob ise tahaks seda näha õige mehe kojana. Miljöö kohati rusuv pime tolmune ja rusuv Abneri kaubamaja on nagu labürint, millest pole väljapääsu. Psühholoogiline pinge saab lahenduse kaubamaja põlengus.
annaabi.ee 
