1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2014/2015 Kipsi katsetamine Õpperühm Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Kipsi jahvatuspeenuse, normaalkonsistentsi, tardumisaja, paindetugevuse, survetugevuse ja tiheduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Kips on õhksideaine. Ta küll tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult. Kipsi tooraineks on looduslik kips (CaSO4.2H2O). Puhas looduslik kips on poolläbipaistev valkjas pehme mineraal, mis võib sisaldada veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla max 10…25%. Saadava kipsi kvaliteet sõltub suurel määral nendest
Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN Nihik – täpsus 0,2mm Stopper Sõelad eri tihedustega Suttardi viskosimeeteri silinder Press paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp 50oC 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Antud töös leidis jahvatuspeenuse õppejõud, kes kasutas kipsi sõelumiseks vibrolauda, mille peal oli sõel. Allpool toodud ka standardprotseduur. Standardprotseduur kipsi jahvatuspeenuse määramiseks: 1. Kips kuivatatakse 40 ± 2°C juures püsiva massini. 2. Kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50 g ± 5% ning asetatakse 200 µm sõelale. 3. Sõela hoitakse ühes käes kergelt kallutatult ning seda raputatakse horisontaalses suunas,
Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid: • elektrooniline kaal ACCULA 3, mudel V-1200, mõõtepiirkond: 1200 g, täpsus: 0,1g; • jahvatusmasin ja nr 02 sõel • Suttardi viskosimeeter • Vicat' aparaat • surve-paindemasin 4 KATSEMETOODIKAD 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel nr. 02 sõelal, avaga 0,2 x 0,2 mm. Umbes 50 ºC kraadi juures kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50 g, mis asetatakse eelmainitud sõelale. Sõelumiseks on kaks võimalust – kas käsitsi või mehaanilisel teel. Kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 g materjali, võib sõelumise lõpetada. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%) esialgsest materjali massist
1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine: kipsi jahvatuspeenuse määramine kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga tugevuskatse proovikehade valmistamine painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID: Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID: Nihik – täpsus 0,01 cm Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Stopper katseaja määramiseks Vispel ja segamisnõu (kummipall) Õlitatud vorm kipsi vormimiseks
Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis: 49.72 Jääk sõelal: 4.22 Normaalkonsistentsi määramine Vee hulk, % Taignakoogi Katse nr. kipsi massist diameeter, cm 1 60 42.31 2 55 23.1 3 50 21.3 21.3 4 47 16.4 16.5 5 48 18.5 18.3 203.4 105 212.8 224.8 105 184.8 212.6 ...
proovikeha laius [cm], h- proovikeha kõrgus [cm], k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramisel kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40±5 O C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga: Valem 3. Rs = k*( P / F0) Rs Survetugevus [N/mm2], P purustav jõud [kgf], F0 survepindala [mm2], k ülemineku koefitsient 5. Katsetulemused 5.1 Jahvatuspeenuse määramine JP = ( Mj / M ) * 100% Tabel nr. 1 Jahvatuspeensuse määramine Katse Katseproovi mass Mass sõelal Jahvatuspeenus Keskmine nr. [g] [g] [%] jahvatuspeenus [%] 1. 50 3,17 6,34 2. 50 4,29 8,58 7,3 3. 50 3,55 7,1 5.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine
aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm2. F f s= Valem 4-2 S0 3 kus fs survetugevus, N/mm2; F purustav jõud, N; S0 survepindala, mm2; 4 5. Katsete tulemused 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis 50 g; Jääk sõelal: 5,2 g, 10,4 % 5.2. Normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g. Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, cm 1 50% 17,15/16,80 2 53.3% >23,20 3 50% 18,70/18,60 Tabel 5.1 5.3. Tardumisaegade määramine 5.3.1
kus: Rs – survetugevus, [MPa] P – purustav jõud, [kN] F0 – survepindala, [mm2] k – teisenduse koefitsient väärtusega 1000 Survepindala on 1600 mm2, mis vastab katseseadme surveplaatide pindalale. Painde- ja survetugevust väljendatakse katsetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks, täpsusega 0,1 MPa. 5. TULEMUSED 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Katse Keskmine Kipsi kaalutis: 50 g; 1 Kipsi kaalutis [g] 50 50 Jääk sõelal nr. 02: 6 g – see on 12 % kaalutud Jahvatuspeensus (jääk massist
• Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 22. Kipssideained- eelised, puudused, kasutuskohad Kasutuskohad : • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides • Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte • Arhitektuursete elementide valmistamiseks Eelised: Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeenuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2…25. Puudused : Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest
annaabi.ee 
