Krõõda silmad hiilgasid ilma nähtava vaimustuse põhjuseta ja ta keel käis pisut kangelt; tuju näis esiotsa kaunis hea olevat, läks aga kõhe tusaseks, kui ta nägi, et sepp ja Mai nii teineteise ligidal istusid, et kõige peenemgi saksa rätsep nende vahele ei oleks mahtunud. «L-lõpetage ju oma hirnumine!» käratses perenaine. «Häbi sulle, Maria! Kohe mine vaata, mis kuduja teeb!» Mai tõusis sõnakuulelikult üles ja läks teise tuppa. «Miks te ikka veel va maakeelt jahvatate?» taples perenaine edasi. «Oleks sest Villust vähemalt nii palju käsu, et mu lastele saksa keelt õpetaks! Te saate ju kõik tast aru, miks te siis ilmaski ei räägi!» «Ega me saksad ole,» urises Priidu. «Saksad ole!» osatas Krõõt. «Vaata nokameest! Sina palju tead, mis sa oled! Kui sa saksa keelt räägiksid, siis näeksid kõik kõhe, et sa pärisori ei ole.» «Saksamaal on kõik pärisorjad -- sakslased,» ütles sepp. Kahju küll, et ta seda ütles, sest
Teravalt 1 Häbi on elada halbade sõnade keskel (lad. k). 276 kuulates võis mantlis mees jälgida kogu järgnevat huvitavat vestlust: «Bakhose nimel, katsuge ometi sirgelt käia, härra bakalaureus. Te ju teate, ma pean teist lahkuma. Kell on ju seitse. Mul on ühe naisega kohtamine.» «Jätke mind rahule, ütlen teile! Ma näen tähti ja tuliseid odasid. Teie olete väga sarnane Dampmartini lossiga, mis naerust rebeneb.» «Mu vanaema soolatüügaste nimel, Jehan, te jahvatate liiga kangekaelselt tühja tuult. Muide, Jehan, kas ' teil veel raha on?» «Härra rektor, siin pole mingit viga: «parva bouche-ria» tähendab väikest kärni.» «Jehan, sõber Jehan! Te teate ju, mul on selle pisikesega kohtamine Saint-Micheli silla juures, ma võin 'teda viia ainult selle lirva Falourdeli juurde, kes silla juures elab, ja mul tuleb toa eest maksta. See valgete vurrudega vanamoor ei anna mulle võlgu. Jehan, palun sind! Kas me tõesti kõik papi rahad oleme maha joonud
annaabi.ee 
