Tänapäeva arenenud maailmas on kõige levinum, kõige mugavamalt kasutatav elektrienergia Elektrienergia on sellise domineeriva koha võitnud kõigepealt sellega, et: ◦ teda saab lihtsalt muuta teist liiki energiaks ◦ teda saab edastada elektrijuhtide kaudu (nt elektriliinide abil) Kütuse energia kasutamine soojuselektrijaamas 33% • ELEKTRIENERGIA • KAOD 42% JAHUTUSVEEGA • KAOD PÕLETAMISEL (mittetäielik põlemine, tuhagab lahkuv ja 14% korstnasse minev soojus) • MUUD KAOD 12% (torustikes ja generaatoris) Kaasaegsete elektrijamade kasutegur Fossiilkütustel töötavad elektrijaamad – kuni 40%
töötavale kehale. 54. Kui kõrge võiks olla kondensatsioon-aurujõuseadme kasutegur? Kuhu läheb põhiosa soojuskaost? Tavalises, ainult elektrienergiat tootvas kondensatsioonelektrijaamas aurukatlas genereeritud kõrgete parameetritega aur (t = 510 565 C, p = 9 MPa) paisub auruturbiinis rõhuni 2 5 kPa. Töötanud aur jahutatakse (kondenseeritakse) kondensaatoris ja tema soojus kantakse ära jahutusveega. Jahutusveega kantakse ära kuni pool kütuse soojusest. Vasturõhuturbiinis paisub aur suurema lõpprõhuni. 55. Mille poolest erinevad sisepõlemismootorite ringprotsessid? Erinevate kütuste kasutamise poolest. Otto mootoril lahja gaasisegu põletamisel ei teki oluliselt lämmastikoksiide. Diiselmootori korral kasutatakse Saksamaal suitsugaaside katalüütilist puhastust. 56. Millised on kaasaegsed tahkekütuse põletustehnoloogiad? Millised on nende eelised? põletamine restil; tolmpõletamine;
Jahutusvett töödeldakse eraldi keemiliselt ja sinna lisatakse korrosioonivastaseid kemikaale. Jahutusvesi juhitakse silindrikaantesse läbi hülsi kraes olevatesse avadesse. Silindrikaane koosseisu kuuluvad kaks sisselaskeklappi, kaks väljalaskeklappi, jahutusvee väljalasketoru, kütuseklapp (pihusti), nookuri pakid koos nookuritega, käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaanes toimub väljalaskeklappide, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine kõrgetemperatuurilise jahutusveega, seejärel väljub jahutusvesi silindrikaane ülemisest osast toru kaudu kollektorisse. Nii sisselaskeklapid kui ka väljalaskeklapid on varustatud klapi sundpööramis- mehhanismiga. 11 Kolvid Kolvid on valmistatud kahest osast – kolvipea ja juhtosa (-seelik). Kolvipea on valatud kuumuskindlast terasest, kolvi juhtosa malmist. Omavahel kinnitatakse juhtkeha ja kolvipea nelja poldi abil
oleks kadu sama kütust kasutaval ainult soojust tootval seadmel. Elektrienergia ja soojuse koostootmisel lisanduvad mõningad mehaanilised ja elektrilised kaod. 6.2 Vasturõhuturbiiniga aurujõuseade Tavalises, ainult elektrienergiat tootvas kondensatsioonelektrijaamas aurukatlas genereeritud kõrgete parameetritega aur (t = 510 565 °C, p = 9 MPa) paisub auruturbiinis rõhuni 2 5 kPa. Töötanud aur jahutatakse (kondenseeritakse) kondensaatoris ja tema soojus kantakse ära jahutusveega. Jahutusveega kantakse ära kuni pool kütuse soojusest. Vasturõhuturbiinis paisub aur suurema lõpprõhuni. Vasturõhu auru kasutatakse kas tööstuslike protsesside läbiviimiseks, tavaliselt millegi soojendamiseks, või kaugkütte soojuse saamiseks soojus- vahetis. Kaugkütte soojusvõrku antava vee temperatuur sõltub välisõhu temperatuurist. Näiteks on tüüpiline soojusvõrgust tagastuva vee temperatuur 50...60 °C, soojusvõrku antava vee temperatuur 80...90 °C
annaabi.ee 
