ning lagunevad. Termoreaktiised plastid koosnevad tugevalt hargnenud makromolekulidest. Nad on termoplastidest kõvemad ja hapramad, samuti püsivamad kõrgema temperatuuri suhtes Elastomeerid koosnevad nõrgalt hargnevatest makromolekulidest. Neid saab ilma kuumutamiseta mehhaaniliselt deformeerida (painutada, venitada), kuid nagu kummi elastsuse puhul, taastub algolek peale mõju lakkamist. HOOLDUSVEDELIKUD Jahutusvedelikul on mootorite jahutussüsteemis 3 ülesannet: •jahutada mootorit •kaitsta mootorit külmumise eest •kaitsta mootorit korrosiooni ja sadestuste eest Jahutusvedelik G 48: roheline või sinine, Jahutusvedelik G 12 : punane või roosa, mõeldud kasutamiseks eeskätt kaasaegsetes mootorites, kus kasutusel palju alumiiniumisulameid Jahutusvedelik G 30 (G 12+): lillat värvi, kõige uuem spetsifikatsioon Nõuded jahutusvedelikele:
lõikekiirus. Õige jahutusvedelik. Kontrollida ettenihet (keerme samm). Valida õige rakistus (keermestuspadrun). “Ühtlane ettenihe enne materjali sisenemist”. o Tüübid: Sirge lõikeservaga (Kõige laialdasemalt levinud; Võimalik kasutada enamus materjalide korral; Tavaliselt lühike laast; Pime ja läbiv ava); Keermepuurid üle ühe niitidega (Sobib “pehmete” materjalide töötlemiseks; Väiksem takistus ning vajalik pöördemoment; Jahutusvedelikul on kergem jõuda lõiketsooni; Pime ja läbiv ava); Spiraalse tipuga keermepuurid (Lükkab laastu ettepoole; Tugevam lõikeserv; Lükkab emulsiooni ettepoole; Läbivate avade töötlemiseks); Keermepuurid laastusoonega ainult lõikeosal (Sama lõikeprotsess nagu eelmisel; Väga hea lõpptulemus; Läbivavade töötlemiseks); Spiraalsoonega keermepuurid (Peamiselt pime avade töötlemiseks; Laast
annaabi.ee 
