suuremat kuumenemist. Kaablite puhul venib nende ülekuumenemisel mantel välja ja jahtumisel teki- vad tina ning isolatsiooni erinevate paisumistegurite tõttu tühikud, mis elektri- välja mõjul ioniseeruvad. See võib soodustada läbilöögi teket. Kaablite puhul võib olla lubatav temperatuur sõltuvalt kaabli talitluspingest, isolatsiooni ma- terjalist jm. piirides 50...80° C. Laskumata kuumenemisprotsesside teooriasse, on arusaadav, et antud juhtme või kaabli margi ning jahutustingimuste korral on pikemaajalisel talitlusel te- ma temperatuur määratud vooluga. Seetõttu saab temperatuuri lubatavuse kontrolli asendada kestvalt lubatava voolu kontrolliga. Praktikas leitakse kestvalt lubatava voolu väärtus I lub tab käsiraamatutes too- dud tabelitest, sõltuvalt juhtme või kaabli margist. Lisaks sellele on käsiraa- matutes antud kaablite jaoks tabelid mitmesuguste parandusteguritega, mis võimaldavad arvestada kaablite arvu kaablikraavis ( k n ), ümbritseva keskkon-
Tavaliselt jahutatakse rümbad (poolrümbad) vahetult pärast töötlemist/korrastamist. Tapamajad, kus on ka lihalõikusosakond, võivad liha lõigata tapasoojana, vastavalt olukorrale pakendada ning seejärel jahutada. Püütakse liha jahutamisel tekitada selle pinnale kuivamiskoorik, mis moodustub pindmise sidekoelise kile kuivamisel. Kuivamiskoorik takistab ka mikroorganismide tungimist liha sügavusse. Liha jahutamise aega mõjutab selle suurus (mass) ja liik. Ebaõigete jahutustingimuste puhul võib tekkida liha umbumine, mis avaldub selles, et rümba sügavuses omandab liha ebameeldiva hapuka lõhna ja hallikaspunase või pruunikaspunase värvuse, pH jääb happeliseks, ammoniaak ei eemaldu ning sageli koguneb väävelvesinikku. Peale jahutatava toote suuruse, koostise ja kuju oleneb jahutamise kiirus jahutava keskkonna liikumiskiirusest ning temperatuurist. Jahutuskambrid (-tunnelid) on varustatud õhu ringluse ja kunstliku jahutamise süsteemiga
sagedusvahemikus 1 kuni 150 kHz. Transistoridele pole lubatud liigpinge, kuid need taluvad 7...10 kordset liigvoolu. Tehniliste andmete lehel näidatakse IGBT-transistoride põhiparameetrid. Kollektori nimivool IF kujutab endast voolu maksimaalväärtust teatud temperatuuril, milleks harilikult on 25° ja 100° C. Sageli aitab tehniliste andmete lehel näidatud voolu IF sõltuvus kere temperatuurist valida transistori olemasolevate jahutustingimuste korral. Samuti on kollektori impulssvool IF piiratud transistori tehniliste andmete lehel toodud vooluga. 70 VT1 VT1 VT2 VT2 R R
seisust. Elektroodidevaheline pilu on eri süüteseadrneil erinev. Kontaktivahet (0,3 . . . 0,4 mm) saab seada liikumatu kon- Suurimat pilu võimaldab türistorsüüde -- 0,8 . . . 1,0 mm. takti alusplaadi nihutamisega. Magneetosüütel aga on pilu minimaalne, s, o. 0,4 . . . 0,5 Uuematel mopeedimudelitel («Riga-12», «Verhoviina-4» mm. Pilu muudetakse külgelektroodi painutamisega. jt.) on süütepool viidud hoorattast välja (jahutustingimuste Isolaatori alumise osa ja elektroodide temperatuur peab parendamiseks) ja tema primaarmähist toidetakse ta endi- inootori töötamisel olema 500 . . . 600 °C, et põleksid ara sele südamikule mähitud poolist saadava vahelduvvooluga. neile sattuvad tahina- ning õliosakesed. Seda temperatuuri Siin on tegemist juba generaatorsüütega (vt. eespool). nimetatakse süüteküünla e n d a puh astus te m p e r a- Süütesüsteemi osade ehitus