Paberkaablite puudusteks võrreldes polümeerkaablitega on suurem kaal, õlilekke võimalus, hooldevajadus ja kaablimuhvide väiksem töökindlus. Kasutusel on kaablimuhvid, mis võimaldavad omavahel ühendada paber- ja polümeerkaableid. See lubab välja vahetada ainult osa paberkaablist polümeerkaabli vastu, kui kaabel on lühistunud või muul viisil kahjustatud. Kaabelliinide rajamisel tuleb arvestada konkreetseid olusid, eriti kaabli jahutustingimusi. Tähele tuleb panna, kas kaabeleid on paigaldises üks või enam, kas kaabel asetseb kaablikanalis või õhus. Levinud on kaablite paigaldamine kaablikraavidesse. Selleks et vältida kaabli vigastamist, kaetakse kraavi põhi liivapadjaga või pinnasega, millele asetatakse kaabel, mis omakorda kaetakse liiva või pinnasega kaitseks veel kaitseplokid või tellised. Kaablite kaitseks kasutatakse ka plaate, renne ning terasest, betoonist, plastmassist või keraamilisest materjalist torusid
ületab rootori staatiline läbipaine lubatava painde ja rootori omavõnkesagedus ligineb kriitilisele sagedusele, kus tekib rootorile ohtlik vibratsioon. Rootori lineaarne koormus on lineaarses sõltuvuses staatori lineaarsest koormusest. Proportsionaalsustegur on veidi suurem 1-st. Mõõtmete piirangute tõttu saab suurendada vaid voolu mähistes, mille suurendamisel suurenevad ka kaod ja mistõttu peab parandama jahutustingimusi. Jahutussüsteemid võib jagada kas kaudseks või otseseks süsteemiks. Kaudsete korral ringleb jahutusgaas rootori ja staatori vahelises õhupilus (isolatsiooni peal, kõik kuumus läbib isolatsiooni, mis seda koormab) ning staatori südamiku vent.kambrites. Mähiste voolujuhilt erladatakse soojus pärast mähise isolatisooni läbimist. Järelikult kaudse jahutuse korral määrab G võimsuse tema mähiste isolatsioonile lubatav talitlustemperatuur. See jagatakse veel omakorda avatud/suletud