Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaangrill) Peaaegu kõikides tööstusharudes Suurendatakse taimede kasvukiirust Propaangrill Muutke teksti laade Teine tase
kartused inimõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, milles kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk feroonid ja broomiühendid, need on keemiliselt püsivad ained mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadu aastaid seega piiratakse nende ühendite kasutamist kõikides arenenud riikides. Freoone kasutatakse külmutus- ja jahutusseadmetes, aerosoolides, lahustites, tulekustutites ja taimemürkides. Välja toodud ainete mõjul võivad tekkida lausa ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega oht haigestuda vähki, tekib soodumus erinevateks pärilikeks haigusteks ja suurenev Maale jõudev UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone erinevates organismides, sest liiga suur UV- kiirgus hakkab muutma rakkude keemilist koostist ja pidurdab nende kasvu
teatud piirini. Kui see piir ületatakse saastub veekogu, kuhu reoveed juhitakse. Seetõttu on paljud vesistud maailmas mürkidest üle küllastunud ning need ei muutu kunagi enam endiseks. Hävib looduslik elukeskkond kaladele, taimedele ning levima hakkavad solgikraavidele omased eluvormid. Suurel hulgal vett läheb vaja reaktorite jahutamiseks tuumaelektrijaamades. Vett võetakse jõgedest ning peale selle kasutamist jahutusseadmetes lastakse see tagasi loodusesse. Jõgedesse, järvedesse või merre naaseb see vesi küll puhta ja selgena, kuid tavaliselt mõningate kraadide võrra soojemana. Kõrge temperatuur põhjustab vetikate vohamist ja moodustab palju orgaanilist ainet. Seda lagundavad bakterid kasutavad ära kogu vees oleva hapniku, mille tagajärjel muutub vesi hapniku vaeseks ja elamiskõlbmatuks veeloomadele. Hapnikutaseme langusega väheneb ka veekogu isepuhastusvõime. On teada, et enamike
Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. · Väävel annab rea oksiide, millest tähtsamad on vääveldioksiid SO2 ja vääveltrioksiid SO3. · Õhus põledes annab väävel dioksiidi, mis on värvusetu, lämmatav ja mürgine gaas. · Atmosfääris leiduva SO2 allikateks on looduslike jäätmete oksüdeerumine, vulkaanid, loodusliku H2S oksüdeerumine, tööstus ja transport. · Vääveldioksiid veeldub rõhu all suhteliselt kergesti ja on seetõttu kasutatav jahutusseadmetes. · Kasutatakse ka kuivatatud puuviljade ja teraviljade säilitamisel ning pleegitava vahendina paberi- ja tekstiilitööstuses. · Tähtsaim kasutusala on väävelhappe tootmine. · Väävli oksüdatsiooniaste vääveldioksiidis on IV ja seega võib ta olla nii redutseerija kui ka oksüdeerija. · Vääveldioksiidi tähtsaim reaktsioon on tema suhteliselt aeglane oksüdeerumine: 2SO2(g) + O2(g) 2SO3(g)
raskmetallide karbiidid Neist levinuimad volframi karbiidid W2C ja WC (tungsten carbide) – teemandi kõvadusega kasutatakse lihvimismaterjalina (ka kraabitsad, lõikekettad jm.) Halogeenühendid – väga suur arv (sest kõik süsivesinikud võivad moodustada halogeniide) Praktikas levinumad CCl4 tetraklorometaan (van. tetrakloorsüsinik) – lahusti jm. CHCl3 triklorometaan (kloroform) – narkoos; lahusti Klorofluoroalkaanid (freoonid) – kasutatakse (üha vähem) jahutusseadmetes ja aerosoolballoonides näit. CCl3F – triklorofluorometaan CCl2F2 – diklorodifluorometaan Kahjulikud Maa osoonikihile (kuna kasutatakse suures koguses) Tsüaniidid, tsüaniidid, tiotsüanaadid happed ja nende soolad Vesiniktsüaniidhape HCN (sinihape) – soolad: tsüaniidid värvitu, mõrumandlilõhnaga, väga mürgine põlev vedelik, madala ktº-ga (25,7ºC), seguneb veega igas vahekorras
annaabi.ee 
