tagasi külmkambris paiknevasse radiaatorisse, kus madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon radiaatorit ümbritsevast keskkonnast. Soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja soojenemine ning see suunatakse väliskeskkonnas paiknevasse jahutusradiaatorisse, kus ta jahtub ja eemaldab selle läbi jahutatavast keskkonnast energiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt. Kui paigutada energiaakumulaator näiteks õue ja jahutusradiaator tuppa, siis kantakse energia õuest elamusse ja tulemuseks on toa soojenemine. Sel põhimõttel töötavad soojuspump-kütteseadmed. Et soojuskandja tsirkuleerimiseks kuluv energia on tunduvalt väiksem, kui toas vabanev energia, siis selline kütteseade on oluliselt ökonoomsem, kui
osasid " väike veesärk " ja " suur veesärk ". Väikese veesärgi moodustab ainult mootori plokk ja suure veesärgi moodustab mootori plokk ning jahutusradiaator. Termostaat paikneb nende kahe veesärgi vahel ja reguleerib seal mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Kindlasti tekkis teil küsimus, et kuidas ta seda teeb ? Kui te käivitate auto mootorit on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud ja jahutusvedeliku ei lasta jahutusradiaatorisse. Kui jahutus vedelik on mootori plokis soojenenud juba piisavale tasemele ( reeglina on see temperatuur vahemikus 80-92`C ) siis avaneb termostaadi klapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse kus toimub vedeliku jahtumine. Nüüd kui jahutusvedelik on juba piisavalt maha jahtunud hakkab termostaadi klapp jälle sulguma ning jahutusvedeliku temperatuur hakkab tõusma. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi ning sellega tagatakse mootori ühtlane temperatuur.
osasid " väike veesärk " ja " suur veesärk ". Väikese veesärgi moodustab ainult mootori plokk ja suure veesärgi moodustab mootori plokk ning jahutusradiaator. Termostaat paikneb nende kahe veesärgi vahel ja reguleerib seal mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Kindlasti tekkis teil küsimus, et kuidas ta seda teeb ? Kui te käivitate auto mootorit on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud ja jahutusvedeliku ei lasta jahutusradiaatorisse. Kui jahutus vedelik on mootori plokis soojenenud juba piisavale tasemele ( reeglina on see temperatuur vahemikus 80-92`C ) siis avaneb termostaadi klapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse kus toimub vedeliku jahtumine. Nüüd kui jahutusvedelik on juba piisavalt maha jahtunud hakkab termostaadi klapp jälle sulguma ning jahutusvedeliku temperatuur hakkab tõusma. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi ning sellega tagatakse mootori ühtlane temperatuur.
85-95 kraadi umbes jahutusvedelik tavaliselt 33. Jahutussüsteemi agregaadid ja osad Paisupaagi kork, klapptermostaat, termomeeter, temperatuuriandur, radiaator, ringvoolu pump, radiaator, külm õhk, paisupaak. 34. Termostaadi eesmärk ja tööprintsiip Termostaat reguleerib mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Mootori käivitamisel on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud jjahutusvedelikku ei lasta jahutusradiaatorisse. Jahutusvedelik soojeneb mootori plokis piisava temperatuurini (85-95) siis avaneb termostaadilapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse, kus toimub vedeliku jahtumine. Termostaadi klapp sulgub ning jahutusvedeliku temperatuur jällegi tõuseb. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi, et tagada mootori ühtlane temperatuur. 35. Radiaatorikorgi klapid Korgi otstarbeks on hoida radiaatoris vajalikku rõhku jahutusvedeliku temperatuuri
annaabi.ee 
