karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine Student Response D
siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response Feedback A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 0/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response Feedback A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga Student Response Feedback C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine D. Pinnakihi rikastamine süsinikuga
siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine D. Pinnakihi rikastamine süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning
ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 0/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine D
B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine D
pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 Küsimus 12 (2 points) Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Detaili ristlõikest b. Jahutuskeskkonnast c. Terase keemilisest koostisest d. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 Küsimus 13 (2 points) Mis on tsementiitimine? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel b. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga c
..50 oC üle Ac1 ehk tehakse poolkarastus. Karastades viimaseid üle faasipiiri Acm (s.o. täiskarastus), võib kõvadus hoopis väheneda ja on jämedateralise struktuuri tekke oht. See teeb karastatud terase hapraks. Terased süsinikusisaldusega < 0,3% praktiliselt ei karastu. Karastunud piirkonna sügavust iseloomustab terase läbikarastuvus. See võib olla täielik või pindmine. Läbikarastuvus sõltub: · jahutuskeskkonnast · detaili mõõtmetest · terase keemilisest koostisest (legeeritud terased karastuvad paremini) Levinuim jahutuskeskkond on vesi. Kraanivesi jahutab soolade tõttu paremini kui vihmavesi. Jahutuskeskkonnana kasutatakse veel õli. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et tõsta detaili pinnakihi kõvadust, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. . Karastustemperatuur
tuleb valida jahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Lähtudes jahutuskiirusest ja jahutuskeskkonnast (vesi, õli või kombineeritud moodus läbi vee õlisse) eristatakse mitmeid karastusviise: tavakarastus, katkendkarastus, astekarastus, isotermkarastus jt. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e
valima terase jahutamisrežiimi. T Lähtudes jahutuskiirusest ja A jahutuskeskkonnast (vesi, õli või kombineeritud moodus – läbi vee õlisse) eristatakse mitmeid karastusviise: tavakarastus, katkendkarastus, astekarastus, isotermkarastus jt.
Parendatud sorbiit struktuuriga voolavuspiir, väsimustugevus ja plastsus on tunduvalt kõrgemad sama kõvadusega ferriitperliitstruktuuriga teraste vastavatest omadustest. Parendatavate teraste c sisaldus on 0.3-0.5% piires. Parendatud terased ei kaldu haprale purunemisele tavalistel töötemperatuuridel. Parendatavad detailid peavad olema suhteliselt väikesed. Isenoolutusega karastus ehk noolutuskarastus Isenoolutuskarastuseks nim protsessi, kui karastatav detail võetakse jahutuskeskkonnast välja temperatuuril mil pinnatemperatuur on alanenud jahutuskeskkonna temperatuurini, aga südamik on veel kuum. Pinnas moodustuv martensiit noolutub nüüd soojuse arvel mis kandub nüüd südamikust pinnakihti. Noolutustemperatuuri (200-300 kraadi) ja noolutusaja üle otsustatakse detaili pinnale ilmuvate muute- või noolutusvärvuste järgi. Edasi jahutatakse detail lõplikult maha. Terase külmaga töötlus
annaabi.ee 
