Ülesanne 1 Kuumutustemperatuuri sõltuvus metallist ja selle süsinikusisaldusest Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisrežiimi. Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutuskeskkond. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid (eriti soolad). Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega jahutab intensiivsemalt. Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3...4 korda väiksem
ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Terase karastamine Terase karastamine seisneb terase kuumutamisel seisutamisel ja jahutamisel. See on termotöötlemisviis mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstrukuur, mille kõvadus on suur. Karastustemperatuur võetakse diagrammi alusel ,kus alaeutektoidteraste (0,2...0,8% C ) temperatuur on 30...50 °C üle faasipiiriAc3, üleeutektoidterastel 30...50 °C üle Ac1 Jahutuskeskkond. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid. Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega jahutab intensiivsemalt. Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3...4 korda väiksem. Karastusviisid
o. täiskarastus), võib kõvadus hoopis väheneda ja on jämedateralise struktuuri tekke oht. See teeb karastatud terase hapraks. Terased süsinikusisaldusega < 0,3% praktiliselt ei karastu. Karastunud piirkonna sügavust iseloomustab terase läbikarastuvus. See võib olla täielik või pindmine. Läbikarastuvus sõltub: · jahutuskeskkonnast · detaili mõõtmetest · terase keemilisest koostisest (legeeritud terased karastuvad paremini) Levinuim jahutuskeskkond on vesi. Kraanivesi jahutab soolade tõttu paremini kui vihmavesi. Jahutuskeskkonnana kasutatakse veel õli. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et tõsta detaili pinnakihi kõvadust, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. . Karastustemperatuur Süsinikteraste karastustus temperatuuri valikul on aluseks Fe ja Fe3C faasi-diagrammi teraste osa (sele 1.30)
faasimuutuse piiri Ac1, seisutamine ning seejärel õhus jahutamine Score: 1/2 8. Kuidas mõjutab terase kuumutuskeskkond terast Student Response Feedback A. Ei mõjuta B. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4 9. Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamisel? Student Response Feedback A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response Feedback A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus D
Ei mõjuta b. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda c. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda d. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4 Küsimus 9 (4 points) Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamisel? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ei mõjuta b. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust c. Õli jahutab kiiremini kui vesi d. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4
o. poolkarastus) säilib struktuuris kõrvuti martensiidiga ka ferriit, mis vähendab terase kõvadust pärast karastust. Üleeutektoidterastel on seevastu optimaalne karastustemperatuur faasipiiride Ac1 ja Ac3 vahel (s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris martensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suurendab terase kõvadust; teisiti karastades üle faasipiiri Ac3 (s.o. täiskarastus), on jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. Jahutuskeskkond. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid. Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega jahutab intensiivsemalt. Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3...4 korda väiksem. Õli kui
Score: 2/2 8. Kuidas mõjutab terase kuumutuskeskkond terast Student Response A. Ei mõjuta B. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4 9. Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamisel? Student Response A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A
seisutamises alla faasimuutusjoont Ac1 Score: 2/2 8. Kuidas mõjutab terase kuumutuskeskkond terast Student Response A. Ei mõjuta B. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4 9. Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamisel? Student Response A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus Student Response B. Katkendkarastus C. Astekarastus
8. Kuidas mõjutab terase kuumutuskeskkond terast Student Response A. Ei mõjuta B. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 0/4 9. Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamise Student Response A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, ku vesi Score: 0/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus B
Ac1, seisutamine ning seejärel õhus jahutamine Score: 2/2 8. Kuidas mõjutab terase kuumutuskeskkond terast Student Response A. Ei mõjuta B. Õhus kuumutades võib süsinik pinnakihist välja põleda C. CO ja CH4 keskkonnas võib pinnakiht süsinikuga rikastuda D. Süsiniku väljapõlemist võib vältida ka sulades soolades kuumutamisega Score: 4/4 9. Kuidas mõjutab terase jahutuskeskkond terast karastamisel? Student Response A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C
martensiitstruktuur. Eristatakse järgmisi karastuse viise:- tava- ja pindkarastus, - laus- ja kohtkarastus jt. Tavakarastuse etapid: terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3 , et tagada vajaliku austeniidi teke. Seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke. Jahutamine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket. Levinuim jahutuskeskkond karastamisel on vesi. Vesi jahutab intensiivselt nii 650...550 °C juurest (austeniidi lagunemine) kui 300...200 °C juures (martensiidi teke). Õli jahutusvõime võrreldes veega on vahemikus 650...550 °C 3-4 korda väiksem, kuid u.10 korda väiksem vahemikus 300...200 ° C. Terse noolutamine Karastamisel muutub austeniit martensiidiks, millega saavutatakse terase suur kõvadus. Jahtumisel tekkivad termopinged ja martensiidi tekkimisel ilmnevad
martensiitmuutuse temperatuurideni, kuid mitte kogu temperatuurivahemikus (kuumutustemperatuurist toatemperatuurini), vaid temperatuurivahemikus 550...650 °C, kus austeniit on vähima stabiilsusega ta laguneb suhteliselt kiiresti ferriidi ja tsementiidi eutektoidseguks. Lisaks temperatuurile sõltub austeniidi lagunemise kiirus ka terase koostisest. Nendest mõjuritest sõltub terase karastamisel kriitiline jahutuskiirus. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid. Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega jahutab intensiivsemalt. Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3...4 korda väiksem. Õli kui karastuskeskkonna eeliseks
piiri Acm (s.o. täiskarastus), on oht jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. Jahutuskeskkond. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid. Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks kor- da aeglasemalt kui kraanivesi
(s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris mar- tensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suuren- dab terase kõvadust; teisiti karastades üle faasi- piiri Acm (s.o. täiskarastus), on oht jämedateralise t struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. F+P M Jahutuskeskkond. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles Sele 1.29. Terase karastamine leiduvad lisandid. Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks kor- T,ºC da aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu 1000 keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) Soovitatavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
