1. Soojunähtused autos Soojusfüüsika aluseks on atomaarsushüpotees: kõik kehad koosnevad üliväikestest, silmale eristumatutest ning pidevas korrapäratus liikumises olevatest kehakestest- aatomitest ja molekulidest. Auto on soojusmasin. Soojusmasinaid on võimalik ehitada väga erinevaid. Neil kõigil on aga midagi ühist: soojendi, töötav keha ja jahuti. Kuna teisi autos toimuvaid soojusnähtusi käsitletakse teistes töödes keskendus mina auto mootorile, selle jahutusele ja erinevatele autokütustele. 2. Mis on auto? Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootoriga sõiduk kehade vedamiseks rööpasteta maastikul. Kuigi autode kered on väga erinevad koosnevad nad peamiselt samadest seadmetest. Auto aku ja generaator tagavad ühtlase pinge auto mootori töös hoidmiseks, mugavusseadiste (raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks sisepõlemismootor, mõnedel autodel ka elektrimootor
Autole, millel ei ole konditsioneeri või on manuaalne konditsioneer (AC). Autosalongi soojendamiseks: Seadke temperatuuriregulaator maksimaalsele soojusele ja ventilaator ühele kolmandikule maksimaalsest kiirusest. Õhujaotuse paneelilt seadistage puhumine tuuleklaasile ja küljeklaasidele. Autosalongi ventileerimiseks: Lülitage soojendi ventilatsioonirezhiimile lüliti, kaugjuhtimispuldi või uuemat tüüpi (ümmargune) taimeri abil. Seadke temperatuuriregulaator jahutusele ning õhu puhumine salongi keskele. Ventilaatorikiirus seadistage 1/3-2/3 maksimaalsest kiirusest 8 Autodele, millel on kahetsooniline kliimaautomaatika ja millel puudub (Eelsoojendi automaatika .) Autodel, mis on varustatud kahetsoonilise kliimaseadmega, peab mõlemal temperatuuriregulaatoril olema ühesugune seadistus. Autosalongi soojendamiseks:
Päästmiseks ohupiirkonnast tuleb rakendada sobivaid kaitsemeetmeid (kasutada kaitseriietust, lülitada välja pinge ja lasta maandada jne). Patsiendi seisundi esmane hinnang Turvalises ümbruses hinnatakse patsiendi elulisi parameetreid ning valude tugevust. Seejuures tuleb jälgida, kas patsiendi seisund on ainult põletusega seletatav või tuleb sihipäraselt otsida täiendavaid vigastusi. Tugevad valud viitavad enamasti ebapiisavale või mitte läbiviidud jahutusele. 579 Anamnees ja uurimine Kui ohte (enam) ei esine, tehakse ülevaade sündmusest. Sündmuskoht (suletud ruumis või vabas õhus) ja põletuse põhjus (vedelik, leegid jne) on kohe näha. Temperatuuri suuruse saab sageli teada juuresolijate täpse küsitlemisega, näiteks: „Kui kaua on fritüür olnud juba välja lülitatud?“ Spetsialistid, nagu päästetöötajad, suudavad deformeerumiste ja sulamiste järgi sündmuskohas suhteliselt täpselt temperatuuri hinnata.