· Lihasupp neljapäeval ja laupäeval · Suvel supp rasva või piimaga KALA: · Ei söödud kõiki kalu: turska, angerjat, viidikat · Peipsi poolne, Tartu ja Võrurahvas sai kala Peipsi kaluritelt · Võrtsjärvepoolne, Viljandi rahvas sai kala Võrtsjärve kaluritelt · 19. Saj. lõpul ja 20. Saj alguses ei praetud kala, vaid keedeti küpseks · Kala söödi koos kartulite, leiva või kalakeeduleemega · Kalasuppi keetsid Eesti perenaised ikka vee ja piimaga, vahel lisati jahutummi, kartulilõike ja kartuliliipe · Võrtajärve ääres keedeti uhhaad · Kala kasutati viimseni ära, ainult silma ei tohtinud süüa · Kala säilitati vinnutamise e. kuivatamise ja soolamise teel · Enamasti neid kalu, mida kuivatati, soolati ka · Suuremaid kalu soolati aalti verisoolas · Peamiselt soolati räimi · Kui räimi soolati, siis jäeti neil pea otsa ja võeti ainult kurgu alt sooled välja, mari ja niisk jäid sisse
nisust aga nüüd süüakse ka riisi, tatart ja mannat. *Leib võis kogematta üle küpseda. * * * * Kala oli talupoja toidulaual üsna oluline, kuna kala rikneb kiiresti, siis enamasti soolati kala. Soolakala esmajoones soolasilk oli tähtsamaid eestlaste söögilaual. Värskest kalast keedeti leib, tavaliselt vee ja piimaga, tavaliselt lisati jahutummi, tangu ja kapsast. Vähese vedelikuga kala söödi algul leiva kõrvale, hiljem aga kartuli kõrvale. Veel 19 sajandil oli talurahvale kala olulisem kui liha. Piima kasutati peamiselt toitude keemisel. Toidu kõrvale võeti aga hapupiima. Hapnenud piimal eemaldati pealt koor. Sellest tehti võid. Võid säilitati soolatud talvekski. Talvel olid lehmad pikalt kinni. Lõuna Eestis valmistati hapupiimast ahjus kuumutamisel kohupiima. Tehti kohupiima kattega korpe
Vahel küpsetati soolakalu ning silku vardas või restil sütel. [] Teine säilitamise viis oli vinnutamine kuivatamine väljas päikese ja tuule käes. Enne vinnutamist hoiti neid verisoolas. Vinnutati räime, lesta jt väiksemaid kalu; suurematest haugi, latikat, siiga. Toiduks kasutati samuti nagu soolakala või keedeti leent. [] Värsket kala sõid randlased pea iga päev. Sisemaa rahvas sai seda harva. Värskest kalast keedeti leent, tavaliselt vee ja piimaga, lisati jahutummi, tangu või kapsast. Lühikese leemega, väikese vedelikuga keedetud kala söödi leiva kõrvale ja hiljem kartuliga. [] Liha- ja veretoidud Liha sõi Eesti talupoeg vähe, peamiselt talvel. Kodune loomatapp oli mingi tähtpäeva eel. Tapaperiood algas mihklipäevast. Üksnes kitsi tapeti enamasti suvel. Villa saamise eesmärgil oli taludes palju lambaid, kellest ületalve hoiti vaid osa. Teised tapeti mihkli- või mardipäevaks
annaabi.ee 
