kuivatisse ja viimase kuiva virna Üheastmeline pidevkuivati /Firma Nardi kuivatist välja. reklaamleht/ Vaakumkuivatu s Kuumutades ja tõstes rõhku niiskus eraldub puidust. Peale seda niisket õhku jahutatkse ning kondenseerunud vesi vajub vaakumkuivati põhja, mis sealt eemaldatakse pumba abil. Saematerjali paigaldatud andurite abil määratakse kindlaks, kus on kõige suurem niiskus
Oodatav saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. 1-fenüületanool Reaktiivid: etanool 25 ml NaBH4 1,22 g Atsetofenoon 12 g Aparatuur: 150 ml kolmekaelaline kolb, tilklhter, segur, termomeeter, lihtdestillatsiooni aparatuur, vaakumdestillatsiooni aparatuur. 150 ml kolvis lahustatakse 1,22 g NaBH4 25 ml etanoolis. Pideval segamisel lisatakse tilklehtrist 12 g atsetofenooni nii, et segu temperatuur ei ületaks 50. Vajadusel jahutatkse kolbi või vähendatakse atsetofenooni lisamise kiirust. Kui kogu atsetofenoon on lisatud, jäetakse reaktsioonisegu, mis sisaldab valget sadet, 15 minutiks toatemperatuurile seisma. Seejärel lisatakse segule tilklehtrist 10 ml 10%-list HCl lahust. Seejuures eraldub vesinik (tuleoht) ja enamik valgest sademest lahustub. Kolvi sisu valatakse lihtdestillatsioonikolbi või koostakse sama kolviga lihtdestillatsiooniseade. Etanooli liig destilleeritakse. Protsessi jätkatakse seni, kuni
kuiva otsa poole, lükates seejuures uue märja virna kuivatisse ja viimase kuiva virna kuivatist välja. Kuivati pikkuses on sujuvalt muutuvad keskkonnatingimused : märja otsa poolt kuiva otsa poole tõuseb pidevalt temperatuur ja väheneb õhuniiskus.[2] 6 Vaakumkuivatus Kuumutades ja tõstes rõhku niiskus eraldub puidust. Peale seda niisket õhku jahutatkse ning kondenseerunud vesi vajub vaakumkuivati põhja, mis sealt eemaldatakse pumba abil. Saematerjali paigaldatud andurite abil määratakse kindlaks, kus on kõige suurem niiskus. Siis saadakse teada, kust rohkem kuumutada. [2] Kõrgsageduskuivatus Kõrgsageduselektrivälja kasutamine tehnoloogilises protsessis põhineb materjali kuumenemisel muutuva suunaga elektrivälja mõjul. Elektrivälja võnkumisel muutub
Samuti hävivad enamik mikroorganismid. Lihavalkude denatureerumise ja koagu- leerumise tulemusena omandab lihavorst jäiga ja tugeva struktuuri. Vorstide keetmine toimub temperatuuril 75…85 ˚C. 9. JAHUTAMINE Vorstide jahutamine on vajalik vorstibatoonide riknemise vältimiseks ja kadude vähendamiseks. Jahutamisel tuleb jälgida, et mikroorganismide arenemiseks eriti sobiv temperatuurivahemik +30…+40 ˚C mööduks võimalikult kiiresti. Vorstid jahutatkse +2…+6 ˚C-ni. Keeduvorste, viinereid ja sardelle jahutatakse kahes etapis: 1) külma veega (dušši all), 10-30 minutit; 2) külma õhuga, +4 ˚C, 4…8 tundi. Poolsuitsuvorstide ja täissuitsuvorstide niiskusesisaldus on piiratud, seetõttu jahutatakse neid ainult õhuga. NB! Ettevõttest väljastamisel ei tohi vorstibatooni temperatuur olla üle +6 ˚C. Pool- ja täissuitsuvorstid 1. LIHALÕIKUS 2. SORTEERIMINE 3. HUNTIMINE 4. VORSTISEGU VALMISTAMINE
annaabi.ee 
