Selleks ehitas ta seadme, vaakumpumbaga veeanuma. Aurustis külmaaine aurustub ja seob ümbritsevast keskkonnast soojust. Loomuliku õhuringlusega aurusteid kasutatakse külmkamb- rites ja -ladudes. 2 Ohuringlus põhineb raskusjõul. Aurustis jahtu- nud õhk on külmem ja seega tihedam kui ümbritseva keskkonna õhk. Külm õhk vajub allapoole ja põhjustab jahutatavas ruumis õhuringluse. Aurustiplokk on valmistatud vasktorudest ja alumiiniumlamel- lidest. Lamellisamm on 7-10 mm, et takistus õhuvoolu teel oleks piisavalt väike. Aurustiploki all on sulatusveevann, mida nimeta- takse ka tilkveevanniks. Sulatusveevann on ribiline, et õhk pääseks selle alt läbi voolama. Külmkambrites, mille temperatuur on üle 2 °C, sulatatakse aurusti pinnale tekkinud jää õhuga. Kui jahutamine lõpetatakse sulab jää ümbritseva õhu toimel.
allapoole vee külmumispiiri. Seejuures suurem osa kala kudedes sisalduvast veest muutub jääks. Külmutamist rakendatakse alati, kui on tarvis säilitada kalu ja kalasaadusi kauem kui võimaldab kala jahutamine. Külmutamisele suunatakse liigi ja suuruse järgi sorteeritud kala. Olulisemaid muutusi kalas külmutamisel ja säilitamisel on tema kaalu muutumine. Külmutatakse ainult värsket kala. Tervet või roogitud kala külmutatakse jahutatavas keskkonnas, näiteks jää-soola segus, külmas õhus või vedelikes, mis miinustemperatuuril ei külmu. Kala lõpptemperatuur viiakse kiiresti alla miinus 20°C. Niisugune külmutusreziim põhjustab kalasaaduste esialgsetes omadustes ainult minimaalseid muutusi. Külmutatud kala kvaliteet sõltub peamiselt toorkala kvaliteedist, külmutamise kiirusest ja viisist ning säilitustingimustest. Kala külmutamiseks võib kasutada mitmeid süsteeme. Üheks näiteks võivad olla
küttepindade abil. Kolde seinte jahutustingimustest sõltub otseselt see, millist ja millise niiskusega kütust selles koldes põletada saab. Kuiva kütuse, näiteks pelletite, aga ka laudsepa- või mööblitööstuse jääkide põletamisel hoiavad kolderuumi temperatuuri sobivates piirides eelkõige jahutatavad koldeseinad, lisaks võib olla vajalik kujundada lendaine põlemise tsoon selliselt, et leegi kiirgus täies ulatuses kütusekihile ei langeks. Sellises jahutatavas koldes niisket kütust põletades jäävad temperatuurid restil madalaks, sest kütuse kuivamistingimused pole piisavad. Tulemuseks on põlemata kütuseosakeste sattumine tuhka ja lendaine mittetäielik põlemine, mis järsult alandavad põlemise efektiivsust ja tahma ning põlemata gaaside sattumist korstnasse, samuti võivad küttepinnad ja suitsukäigud pigituda. Kolde seintes võivad paikneda põlemisõhu kanalid, mille abil seinu mõningal määral
annaabi.ee 
