Läänemaailmas nimetatakse jahutusvedeliku kontsentraate sõnaga «antifreeze» 15 või «antifreeze/engine coolant» ning valmis jahutusvedelikke nimega «engine coolant». Tänapäeva autodes kasutatavad jahutusvedelikud on enamasti monoetüleenglükooli baasil (alternatiiv on propü-leenglükool). Sel on vesilahu- ses head külmakaitse- ja soojusülekande omadused, mis tagavad kiire jahutami- se (sealt ka nimetus) ning kaitse pakase vastu (oluline vaid meie kliimas). Paraku on nimetatud aine väga korrodeeriv. Seepärast lisatakse sellele erinevaid manuseid, et kaitsta süsteemi korrosioonikahjustuste eest. Autotööstuse tormili- se arenguga on jahutussüsteemid muutunud väiksemaks, õhemaks, vedelike ringlemise kiirus tõusnud mitu korda, töötemperatuur kerkinud ning kasutusele on võetud uusi kergmetalle (alumiinium, magneesium jt sulamid). Sellepärast on
olevaid torusid ja pikendavad vee liikumisteekonda mantlis. Aurusti on soojusvaheti, kus jahutatava keskkonna soojus antakse üle madalal temperatuuril keevale külmutusagen sile. Soojus ülekanne jahutatavalt keskkonnalt külmutus- agensile toimub läbi seina. Soojusvahetusele on iseloomu lik küllastustemperatuuriga auru eraldumine, kusjuures see vastab keeva agensi rõhule. Jahutatava keskkonna järgi jagunevad aurustid: vedela soojuskandja jahutami sega ja õhu jahutamisega (loomuliku õhuringluse korral aurustiks otseaurustus-jahutuspatareid, sundringluse puhul õhu jahutid). Neist esimestesse siseneb vedel külmutusagens al ja täidab üle 30% sti kogumahust. Teist liiki aurustisse voolab mahust sisse ülevalt ja täidab vähem kui 30% aurusti Põhiliselt oleneb soojusloovutus aurustis soojusülekan- dest jahutatava keskkonna (õhu, vee, soolvee) poolel, kee- vast külmutusagensist ja samuti ka soojusvahetuspinna
toidterase struktuuris suurendavad selle vastupanu austeniidi lagunemisel t°-l deformeerimisele, vähendades samal ajal terase 727 °C plastsust ja sitkust. - 10 - lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutami- T sega – faasimuutused toimuvad täielikult), J ä m e te ra - s tr u k tu u r karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega – faasimuutused ei leia aset või toimuvad osa-
vastuvool kahekordseks. Väljundtunnussarjal avaldub see tunnusjoonte nihkumisena. Joonisel 6.26 on näidatud väljundtunnusjoonte muutus temperatuuri tõusmisel. Kollektorsiirde temperatuuri mõjutab ka kollektori hajuvõimsus. Sellest tuleneva täiendava temperatuurisõltuvuse vältimiseks tuleb kollektorsiirde temperatuur hoida lubatavates piirides. Tavaliselt on see võimsate transistoride probleem ja temperatuurireziimi hoidmiseks nõutavates piirides kasutatakse transitoride jahutami- seks radiaatoreid. Samade nähtuste kaudu avaldub ka h-parameetrite temperatuuri-sõltuvus. Temperatuuri mõju erinevatele parameetritele on erinev ja see on toodud joonisel 6.27. JOONIS 6.26. JOONIS 6.27. Nagu selgus parameetrite tunnusjoontelt määramise näitest, sõltuvad parameetrite väärtused kohast, kus neid tunnussarjal määratakse, s.o. tööpunktist. Praktiliselt enim mõjutab parameetrite väärtusi emitterivool
habras faas. Sele 1.20. Tera kasv kuumutamisel Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil Struktuur enne termotöötlust faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutami- sega faasimuutused toimuvad täielikult), Ferriit Tsementiit · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osa- liselt). Perliit Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb
annaabi.ee 
