segunemispiirkonnas ehk osaliselt sulanud piirkonnas tekkinud praod. Pragude tekkimist soodustab suur soojuspaisumistegur, suur kahanemine keevisõmbluse tardumisel ja suur soojusjuhtivus. Kuumpragude teket põhjustavad- sulami koostis mis moodustub põhiaine ja lisamaterjali segunemisest; pingetest, mis tekivad sulami tardumisest; ning jahtumiskiirusest. Alumiiniumi tardumismehhanism on erinevatel sulamitel erinev, mille selgitamiseks soovitatav kasutada faasidiagrammi. Puhta alumiiniumi jahtumistemperatuur on (660 C) sulamite jahtumine toimub kitsas temperatuurivahemikus. Mida väiksemal temperatuurivahemikul toimub kogu keevisõmbluse tardumine, seda väiksem on pragude tekkimise oht. Samaaegselt lisandub pooride tekkimise oht. Madallegeeritud Al-sulamite tardumine erineb puhta või kõrglegeeritud Al- omast. Al- terade piiridel esineb keemilise koostise ebaühtlast (väiksema tugevusega faase), võrreldes ülejäänud osaga ja kahanemisel võivad tekkida seal praod
Mida aeglasem jahutus seda väiksem on kalduvus karastuspingete ja pragude tekkele. Jahtumiskiirus valitakse ka läbikarastatavuse ja kriitilise jahtumiskiiruse järgi. Mida suurem läbikarastatavus ja väiksem kriitiline jahtumiskiirus seda kiiremini võib terast jahutada. Läbikarastatavus sõltub detaili mõõtmetest ja südamiku kriitilisest jahtumiskiirusest. Süsinikterastel on väiksem läbikarastatavus ja legeerterastel on suurem läbikarastatavus kuna nendel on kriitiline jahtumistemperatuur oluliselt väiksem. Vesi Levinum jahutuskekkond jahutamisel on vesi. Vesi jahutab intensiivselt nii temperatuuripiirkonnas 650-550 kraadi( austenniidi lagunemine) kui ka temp vahemikus 300- 200 kraadi ( martensiidi teke). Viimases peitubki vee kui karastuskeskkonna puudus. Siinjuures avaldab veetemperatuur mõju selle jahutamisvõimele, eriti temperatuuripiirkonnas 650-550 kraadi, martensiiditekke piirkonnas (300-200 kraadi) see tegelikult mõju ei avalda.
annaabi.ee 
