sealhulgas Pulli ja Kunda Lammasmägi, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi kaasa hammastest ja merevaigust ripatseid ning tööriistu ja jahitarbeid. Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu. 1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast) 2) Venekirveste kultuur (ka nöörkeraamika, 3000 eKr, pärit lõunast)
kus olid parimad võimalused kalapüügiks, küttimiseks ja koriluseks (nt Jägala, Pulli asula). Hakati ka tegelema savinõude valmistamisega, mis olid iseloomuliku kaunistusega, mis meenutasid kammi tõmbeid. Sellest tulenebki kultuuri nimi. Nelinurksed majad ehitati nii maapealse kui ka süvendatud põrandaga. (Inimesi maeti eluhoonete põrandate alla ning selili ja väljasirutatud asenditesse, hauda pandi kaasa ehteid, tööriistu ja jahitarbeid.) Kammkeraamikas olid tööriistad arnenenumad kui Kunda kultuuris, sest osati kivi lihvida ja võeti kasutusele savinõud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR - Nöörkeraamika kultuur algas umbes 3000 eKr, see kultuur on pärit lõunast ja tegemist oli indoeurooplastega. Nendest kujunesid balti hõimud, kellest sai arvatavasti leedulaste ja lätlaste eelkäijad. Suurenes maaviljeluse tähtsus ja alepõllundus, mille tõttu algas rahvastiku paikseks muutumine
annaabi.ee 
