Kogu kujutavale kunstile on omane üldistamine ja stiliseerimine, eriti valitsejafiguuride juures. Kõrvale jäeti inimeste isikupärased tunnused ja loodi üldistatud tüüpe (st valitseja kui niisugune). Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid samas suursugused, võimukad ja ähvardavad (eriti, kui vaatame assüürlaste omasid). Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Nt reljeefid jahistseenidega. Assüüria valitseja Assurbanipali (Babüloni) lossis - gasellide ja metshobuste poosid on loomulikud ja väljendusrikkad. Või siis lõvijahi stseenid - millega on väga efektselt edasi antud inimeste ja kiskjate verise võitluse dramatismi. Siin mõned näited Assüüria seinareljeefidest: UUS BABÜLOONIA (625-539 e.Kr.) Ishtari templi peaväravad (575 eKr) Ilus värviline glasuuritud tellis, ilusad malbed müstilised loomad jne. Sellest oli ka natuke eespool.
kriipsutama alla valitseja võimu suurust. Reljeefidel kujutatud inimfiguurid on üpris kohmakad, hästi antakse edasi detaile käte jalgade lihaseid, relvi, riietust jne. Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid suursugused, võimukad ja ähvardavad. Tähelepanu pöörati silmadele, need olid suured ja intensiivsed, kasutati sageli mõne värvilise materjali asetamist süvenditesse. Leidus ka kunsti , mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale, näiteks reljeefid jahistseenidega. Egiptuse kunst Egiptus oli oma asendi tõttu paremini kaitstud rändrahvaste eest ja kannatas rüüsteretkede all vähem kui Mesopotaamia. Egiptus oli suletum ja tema etniline koosseis suhteliselt püsiv, mistõttu olid siin väga tugevad traditsioonid ja säilisid erakordselt kaua vanad vormid. Ka Egiptuse kunst pidi suurendama vaarao hiilgust ja süvendama jumalakartlikkust. Vaarao oli ise jumal. Kunst, s.h
annaabi.ee 
