Narnia kroonikad Prints Caspian C.S Lewis Sisukord Sisssejuhatus Tegevused Tegelased Peategelaste kirjaldused Huvitavad kohad Kokkuvõte Hinnang Sissejuhatus Narnia on maa: kus loomad kõnelevad; kus puud kõnnivad; kus lahing kohe algamas; Kui Narnias kõlab Susani jahisarve hüüd, tunnevad rongijaama platvormil ootavad õed-vennad kummalist tunnet.Alguses ei oska nad aimatagi, kuhu nad sattusid, kuid laste rõõm on suur, kui nad taipavad, et nende unistused on tõeks saanud. Ent õige pea nad avastavad, et kõik ei olegi kõige paremas korras. Imeline Mahekastiline Varakell, loss, kus nad kunagi valitsejatena elasid, on varemetes, puud on unustanud tantsimise ja loomad ei oska enam kõneleda. Taas kord sõltub Narnia ja tema asukate tulevik
Elsbethi arust võiks foogt maalt kaduda. Nende sõnade pärast peletab Friesshart nad eemale. Tuleb Tell koos Walteriga. Nad ei põõra mütsile tähelepanu ja tahavad sellest mõõduda. Nende teele astub aga ette Friesshart, kes nad peatab. Friesshart tahab Telli vangimajja viia, kuna too ei annud mütsile au. Tulevad preester Rösselmann, köster Petermann, Melchtal ja Stauffacher, kes asuvad Telli kaitsama. Nad tahavad Friessharti ja Leutholdi maha lüüa. Kostub jahisarve hääl. Tuleb foogt jahiseltskonna (Rudenz, Berta, Harras) ja saatjaskonnaga. Gessler määrab Tellile ülesande: Tell peab laskma 80 jala kauguselt, enda poja, Walteri pea peal olevat õuna. Kui tal see õnnestub võivad kõik rahus minna. Kui ta seda ei tee, surevad mõlemad. Enne otsustavat lasku pistab Tell ühe noole endale põue. Siis sooritab ta lasu, mis õnnestub. Gessler aga käseb Tellil aru anda, miks too panin ühe noole põue
Ooperispetsiifikat arvestamata jälgis Verdi algallikat liiga täpselt, mistõttu äärmuseni tihendatud dramaatilised olukorrad ning kangelaste käitumisliin jäid tükati põhjendamata. Muret ja ebakõla lisas niigi pingelisse ettevalmistusperioodi "Ernani" libretos kujutatud kuningavastasest vandenõust paanikasse sattunud tsensuur, kelle tingimustele trotsivaimuline helilooja energiliselt vastu seisis. Ka teatris endas ilmnesid tõrked. Direktor keeldus senises ooperipraktikas tundmatu jahisarve kasutamisest; tõsine lahing tuli Verdil maha pidada ooperi lõppu bravuurset aariat nõudva primadonna Sophie Loewega. 1844. a. 9. märtsil Veneetsias rambivalgust näinud ooper meeldis itaallastele. Tagakiusatav Ernani meenutas neile pagenduses viibivaid patrioote, vandenõulaste koor kõlas järjekordse üleskutsena Itaalia vabastamiseks. Eriti palavalt elas rahvas "Ernanile" kaasa 1847. a., lauldes ooperi pidulikule koorile "Karl Viiendale kuulsus ja au" muudetud sõnadega kaasa
annaabi.ee 
