Eksklusiivne perepakett 79. Mõnus kaminatule praksumine ja hubane õhkkond loovad kuningliku tunde kogu õhtuks. Ruumikates antiikmööbliga sisutatud tubades saate mõnusalt lõõgastuda. Igal toal on oma nägu, mis tõttu ei leidu hotellis ühtegi sarnast tuba, samuti on igal toal oma lugu jutustada. Cantervilla majutab kuni 56 inimest mõisa peahoones. Igas toas on duss, WC ja Wifi. Toitlustust pakutakse viies erinevas saalis. Valida saab Ballisaali, Jahisaali, muusikute saali ja sinise saali ja veranda vahel. Suurtemate pidude ajal saab saalid omavahel ühendada, nii jagub kohti kuni 100 inimesele. Samuti on avatud ka baar. Cantervilla Lossis saab pidada seminare ja korraldada pulmi. Inimesed Cantervillas omavad pikaajalist kogemust pulmade korraldamises ja planeerimises. Pakutakse omalt poolt majutust, toitlustust, kaunistusi ja soovitatakse pulmaisa ning ansamblit. Samuti on Cantervillas võimalik nautida erinevaid saunu ja
Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. Esimese Maailmasõja alguses põgenes mõisnikupere Eestist. Krahv saabus siiski mõne aasta pärast tagasi. Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid-- ehitusmaterjaliks või kütteks. Nõukogude armee saabudes hoiti lossi ballisaalis ka hobuseid ning tuld tehti otse põrandal. Jahisaali tinaraamidega aknad sulatati haavliteks. Kui Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg pärast isa surma 1866. aastal Sangaste mõisa majapidamise üle võttis, otsustas ta ehitada uue mõisahoone. Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid. Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema. Projekteerimist alustas aastal 1873 arhitekt Otto Pius Hippius ning hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle
Võlad aga suurenesid ja krahvi surma ajaks oli mõis pankrotis. Mõisasüda võeti võlgade katteks ning lossis olev vara müüdi oksjonil võlgade katteks. Mis jäi müümata, jäi lossi. Tuli teise maailmasõja aeg. Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid- ehitusmaterjaliks või kütteks. Nõukogude armee saabudes hoiti lossi ballisaalis ka hobuseid ning tuld tehti otse põrandal. Jahisaali tinaraamidega aknad sulatati haavliteks. Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja firmale Real-Reisid. Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. Taastatud on lossi katus ja suur osa aknaid, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis- ja haljastusprojektid
annaabi.ee 
