meisterdati nendest materjalidest skulptuur. Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda. Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga. Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele. Võib-olla loodeti loomingu kaudu anda jahiretkedele edu. Võib-olla usuti, et nad on nende esivanemad. Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr ) Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Kasutati lihvitud kiviesemeid, õpiti kivi puurima. Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,. Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga
rannakülad tekkisid juba väga kauges minevikus. Enam vähem sarnane olukord säilis Eestis kuni möödunud sajandini, kuigi arheoloogilised leiud hülgeküttimise järjepidevust otseselt ei kinnita. Aja jooksul täiustusid hülgepüügiriistad ja -meetodid. Harpuuni kasutati aga seks otstarbeks veel käesoleval sajandilgi. Hülgeküti põhivarustuse juurde kuulusid veel käks ja pussnuga, viimastel sajanditel püss. Pikematele jahiretkedele mindi paadiga, mida sai mööda jääd edasi lükata ja kus ka magati. On teada, et püügil kasutati ka erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid olid rannarootslased Ruhnus, vähem ka Vormsil ja Põhjarannikul. Eestlased küttisid hülgeid Kihnus ja Soome lahe rannikul. 16
annaabi.ee 
