Kui on vihmaperiood, siis liiguvad nad lõuna poole, et mitte ära uppuda, kuid põuaperioodi ajal liiguvad nad vee otsinguil tagasi põhja poole. Kalahari kõrbes on ka rohkem taimi ja loomi kui igas teises kõrbes. Päike on aastaringselt seniidis ja kütab liiva nii kuumaks, et väikesed antiloobid võivad oma jalad ära kõrvetada. 3 Busmanid Busmanid on iidsed Aadrika põlisasukad, kollase nahavärviga rändrahvas. Jahirelvadeks odad, viskenuiad ja mürgistatud nooltega vibud. Kokku on neid umbes 60 000 inimest. Busmanid on elanud kõrbes sajandeid ning elavad praegugi nii nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi. Busmanite kehakate piirdub napi nahkpõllega. Nad kütivad ulukeid ja korjavad kõike mis söödav, enamasti metsikute puude vilju, pähkleid, marju, metsikuid arbuuse, vahest ka putukaid või jaanalinnu- ja kilpkonnamune. Busmani jahimees võib sageli joosta päevade kaupa uluki kannul, enne
aastatel 1600eKr-250 pKr. Klassikaline ajajärk oli vahemikus 250 900a pKr. Ja hilis -klassikaline periood oli vahemikus umbes 900-1542. Maajade kultuuri põhiosaks oli religioon. Nad kummardasid erinevaid jumalaid ja loodusnähtusi. Kultuuriliselt jagunes Maajade riik kolmeks osaks: põhja- kesk- ja lõunaosaks. Maajadel ei olnud kunagi ühtne riik vaid eraldi riigi osad. Eel-klassikaline periood keerles põhiliselt küttimise ja koriluse ümber. Õitses ka põllumajandus. Jahirelvadeks olid peamiselt vibud ja nooled ning odad. Nooli tehti peamiselt põlevkivist ja obsidiaanist. Hiljem leiutati kiri ja ka esimesed kalendrid ning lubjakivist ehitised. Püstitati templeid ja altareid. Seintele joonistati müütilisi stseene. Välja arenes ka Maajade matemaatika ja astronoomia. Maajade teadus ja religioon olid üks ja sama, seega kasutasid nad matemaatikat ja astronoomiat ka usutalitlustel ja rituaalides. Arvatakse et
annaabi.ee 
