· Jäljeindeksi muutus näitab erinevate ulukiliikide jäljeindeksite suhtelist muutus protsentides võrreldes eelneva aastaga. 6 · Rohkuse indeks näitab vaadeldava aasta jäljeindeksi kõrvalekallet eelneva nelja aasta indeksite keskväärtuses, millele on antud väärtus 100. Rohkuse indeksi väärtus alla 100 näitab vähenemist ning üle 100 suurenemist. · Jahimeeste hinnang arvukusele annab hinnangu ulukite arvukusele jahipiirkonnas. · Jahimeeste hinnang arvukuse muutusele näitab hinnangut arvukuse muutusele eelmise aasta suhtes (Männil et al.2011). · 7 4.Tulemused 4.1.Ulukiseire tulemused Seiretulemused näitasid, et ühegi jahiuluki seisund Eestis ei ole sedavõrd muutunud, et rakendada oleks vaja olulisi muudatusi küttimise korraldamisel (Männil et al.2011). Põdra (Alces alces) arvukusel on märgata kerge juurdekasv, mis on ilmselt põhjustatud
Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eestis, Tartu maakonnas, Järvselja jahipiirkonnas. Arvukust mõjutavad populatsiooni parameetrid on suremus, sündimus, ränne. Asustustihedus on ulukite arv mingil kindla suurusega maa-alal, näiteks 1000 ha. Elupaikade mahutavus on keskkonna parameeter ning on kergesti määratav. Elupaikade mahutavuse määravad populatsiooni eksisteerimiseks vajalikud ressursid, mis on alati piiratud. Ressurssideks on toiduvarud, varjetingimused, pesitsemisvõimalused (lindudel) jms.
annaabi.ee 
