säilitamisega seostudes teostab maailma kulgu ja ettemääratletust. Inimesele peab meeldima see, mis on meeldinud jumalale; ennast ja oma seisundit on tal põhjust imetleda just sellepärast, et teda ei saa võita, et ta pahed endale allutab, et ta mõistusega, millest tõhusamat pole midagi, saab jagu igast juhtumist, valust ja ebaõiglusest. (21) Armasta mõistust! See armastus relvastab sind kõige rängema vastu. Armastus oma järglaste vastu ajab metsloomad jahiodade otsa ning metsikus ja ägedus muudab nad alistamatuks; nooruslikke loomusi sunnib kuulsuseiha mõnikord põlgama mõõka ja tuld; vooruse paiste või vari tõukab mõne vabatahtliku surma. Kui palju tugevam ja püsikindlam on sellest kõigest mõistus! Ning seda otsustavamalt väljub ta hirmudest ja ohtudest. (22) "Te ei saavuta sellega midagi," öeldakse, "et eitate igasugust hüvet peale aulise. See kindlustus ei tee teid saatuse vastu kindlaks ja puutumatuks
- soov ajalooliselt kindlaks teha, kuidas kultuurijooned olid just sellisteks kujunenud, nagu nad olid, ent universaalse inimloomuse asemel huvituvad nad partikulaarsest, kohalikust ajaloost. F. Ratzel (1844-1904) - oma teooriat nimetas antropogeograafiaks - inimkond pole psüühiliselt ühtne, vaid sarnasuste taga on hoopis kultuuriline kontakt. - üksikud kultuurielemendid levisid hajumise teel, terved kultuurikompleksid aga migratsiooni kaudu. - Näide: jahiodade sarnasus Aafrikas ja Uus-Guineas Kultuur areneb peamiselt migratsiooni kaudu ning tugevamad, kultuuriliselt edenenumad rahvad vallutavad nõrgemad. - progressiidee asemel kultuuri ülekandmine - avaldas mõju hilisematele kultuuriareaalide teooriatele USAs. F. Graebner (1877-1934) - identifitseeris kultuuriringid: - Tasmaania - Austraalia bumerangikultuur - Melaneesia vibukultuur - Polüneesia patrilineaarne kultuur - Mongoolia