vastaseid. 32 Viidatud allikad · BNS. 2008. Loomakaitsjad korraldavad Briti saatkonna ees piketi. Postimees, 02. juuni, 2008. · Kasesalu , H., 2006a. Georg von Peetz esimese Eesti jahindusorganisatsiooni rajaja. Eesti Jahimees, 6, 36. · Kasesalu, H., 2006b. Jahiorganisatsioonid Eestis kahe maailmasõja vahel. Eesti Jahimees, 12, 24-26. · Lump, H., 2008. Jahimeeste arvamus jahinduspoliitika kujunemise kohta. Konfliktsituatsioonid ja nende lahendamise võimalikkus. Eesti Jahimees, 10, 13. · Lump, H., 2009. Tegevjuhi veerud. Eesti Jahimees, 1, 4. · Mahoni, E., 2008. Jahipidamine ja jahieetika. Eesti Jahimees, 9, 4. · Mäting, L. 1961. Eesti NSV jahifaunast ja selle kaitsest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 31 lk. · Pilvre, B. 2007. Loomad elus ja meedialoomad. Eesti Ekspress, 11. jaanuar, 2007. · Randla, T. 1979. Jahimehe käsiraamat
metsandusspetsialist, kes oskab teha metsa rajamise, hooldamise ja puiduvarumisega seotud töid ning neid töid ka korraldada. JAHINDUS Jahindusvaldkonna struktuur Eestis reguleerib jahindust jahiseadus. Seaduse eesmärk on jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Jahindus kuulub keskkonnaministeeriumi vastutusalasse. Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustel on selles valdkonnas mitmesugused ülesanded: riikliku jahinduspoliitika kujundamine ja elluviimine ning kontroll, et kindlustada liigilise mitmekesisuse säilimine ja tasakaal erinevate huvigruppide vahel. Jahipidamine on lubatud 80% (3,8 mlj ha) Eesti territooriumist. Jahimaa on jaotatud 310 jahipiirkonnaks, mille väikseim lubatud suurus on 5000 ha ja keskmine suurus 11 000 ha. Jahipiirkonnad moodustab keskkonnaministeerium ja need antakse kasutusse kasutusõiguse lubade alusel.
annaabi.ee 
