EJS tegeleb avalike suhetega, seadusloome ettepanekutega, jahiturismiga, ulukihooldega, jahimehe koolitusega, jahilaskmisega, jahikoertega, korraldatakse kokkutulekuid jne. Üheks eesmärgiks koondada kõik Eesti jahimehed ühistegevusse. [2] Karl Jürgen Jürman 3 Peamised ülesanded Jahindusalase töö korraldamine ning jahinduse arengukava väljatöötamine ja ellurakendamine Jahindusalaste ürituste läbiviimine Jahindusega seotud spordialade ning jahindusorganisatsioonide tegevuse ja jahiteaduse arendamine Avalik-õiguslike asutuste poolt delegeeritud kohustuste ja õiguste täitmine avalikes huvides Seltsi liikmete abistamine Jahindusalase teabe kogumine ja levitamine Koostöö arendamine riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega, kaitseväe ja Kaitseliidu ning teiste riiklike ja ühiskondlike organisatsioonidega [3]
suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust. Jahimaa korraldamine (1) Jahimaad korraldatakse eesmärgiga saada andmeid jahiulukivaru seisundi ja suuruse ning jahimaa kvaliteedi kohta, koostada jahimaakorralduskava ja nõustada jahimaa kasutajat, hinnata jahimaa kasutamist, jahiulukite hooldusvõtete sobivust ning jahindusalaste õigusaktide toimimist. (3) Jahimaa korraldatakse jahimaakorraldusjuhendi alusel vähemalt iga kümne aasta järel jahipiirkondade kaupa. (6) Jahimaid korraldab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. (7) Jahimaa korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest. Jahipidamine on tegevus, mille eesmärk on ainult uluki tabamine. Jahipidamist on defineeritud kui ka ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist ja/või surmamist. Jahidokumendid - Jahitunnistus peab jahil kaasas olema
jahimeestesse ning mõjutavaid tegureid. Antakse ülevaade jahimeeste osakaalust ning seisundist Euroopa riikides, riikide elanikkonna arvukusest ning metsasusest. Tutvustatakse erinevate riikide jahimeeste staatust ning jahiorganisatsioone ning Eesti jahinduse ajalugu ja tänapäeva. Mõjutavate faktoritena vaadeldakse jahimeeste suhteid maaomanikega ning teiste huvigruppidega (loomaõiguslased). Töö koostamise metoodikaks on internetiallikate ja erinevate kirjanduslike allikate (jahindusalaste ajakirjade, raamatute, artiklite) uurimine, ning nendest refereeringute ning kokkuvõtete tegemine. Töös käsitletud uuringu andmed pärinevad töö juhendajalt, dotsent Tiit Randveer `ilt. Töö käigus jõudis autor järeldusteni, et mida järjepidevamad on riikides jahindusalased traditsioonid, seda parem suhtumine on elanikkonnal jahimeestesse. Avalikkuse teadlikkuse tõusuga muutuvad ka inimeste suhtumised jahindusorganisatsioonidesse ja nende liikmetesse
annaabi.ee 
