Ta armastas kanjonit nii väga et ta viimane soov oli, et ta maetakse kanjonisse. Tema haud asub põhja poole Colorado jõest, räägitakse, et ta külastab oma tehtud radu iga päev. Tema kummitust märkavad tihti teerajajad ja seal kandis matkavad inimesed. Nad räägivad et ta ilmub teede kohale valgusena ja hõljub enda haua kohal. Huvitav infomratsioon uuritava „objekti“ kohta Suure Kanjoni jahimaja Ühes Suure kanjoni jahimajas sulgub üks uks pauguga igakord, kui see lahti jäetakse. Selle põhjustajaks arvatakse olevat üks naissoost kummitus valges kleidis ja siniste lilliedega. Teda on nähtud Transepti matkarajal ja vahetevahel on kuuldud tema ulgumist öösiti. Keegi ei tea selle kummituse isiksust, kuid mõned kohalikud ütlevad et ta leinab oma kadunud abikaasat ja last. Tema karjuvat nägu oli öeldavasti nähtud leekides Suure Kanjoni jahimaja põlengus 1. Septembril, 1932.
Fourth level Fifth level Johann Georg Christian Kestner (1741--1800) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Luule ja tõde Kohtus Goethega 9.06.1772 Tantsupidu õde Karoline sünnipäevaks ja kihluse tähistamiseks Volpertshauseni Jahimajas Goethe vanatädipoeg abuellus Charlotte õega Goethe ise "käis" sel ajal 17a Johannette Lange, vanatädi tütrega, kelle Charlottega tutvudes jalapealt hülgas Klaverimäng äikese ajal Leivastseen on tõsi Charlotte Kestner. Miniatuur, 1785 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lotte ja Werther
imekombel päästetakse, kas oleks sellel minu jaoks veel mingit tähtsust, sest kõik inimesed, keda ma kunagi armastasin, olid ju surnud.'') Just selline veendumus aitas p-l võimalikult inimlikku elu elada, selles küllaltki haiglases maailmas- nii oli tal justkui kontroll kõigi nende inimeste üle, kes tema mälestustes püsisid. Lisaks polnud tal seega ka põhjust Seina tagant paremat elu otsida, vaid ainus võimalus oli just sealsamas, Rüttlingeri jahimajas, oma elu võimalikult elamisväärseks teha. Vaatamata vastutusele kolme ja enama looma ees, tabab p-d rasketel hetkedel ikkagi tunne elu ja kõigi tema tegemiste mõttetusest, millest ta on üle küllap vaid selle tõttu, et tema varasemal elul oli siiski veel vähem mõtet kui käesoleval. Ta hakkab tajuma kuivõrd vähe oli tal tegelikku vabadust oma linnaelus, nüüd kui ta enam paljudest asjadest ei sõltu. Kella asemel päikest , vareste
Eugen Kapp, sündinuna Astrahanis, pühendas oma loomingu eesti temaatikale. Eugeni tähtsaim roll oli 22 nõukogude ajal Eesti NSV Heliloojate Liidu esimehena. Suure Jaani muusikafestival loodi 1998. aastal Viljandimaa Muusikapäevadele toetudes. Muusikafestival viidi läbi koostöös Eesti Kontserdimajaga. Esimesed üritused võtsid aset Heliloojate Kappide majamuuseumis, Suure-Jaani Johannese kirikus, RMK Suure-Jaani jahimajas ning laululaval. Laulu- ja Mänguselts ,,Ilmatar" loodi aastal 1887 Suure-Jaanis Joosep Kapi eestvedamisel. Seltsiga esineti Eesti laulupidudel ja välismaal kui ka väljaspool kodumaad. Hiljem võttis seltsi dirigendi koha üle Hans Kapp. 19. sajandi keskpaigaks oli seltsis üle saja laulja. Suure-Jaani Ilmatari selts on elujõuline kultuurikandja ka tänapäeval. Heliloojate Kappide memoriaalmuuseum asutati 1971. aastal Suure-Jaani Tallinna tänavale.
annaabi.ee 
