Raietöid on kõige parem teha talvel külmunud maaga, kuid masinate töömahtude ühtlustamiseks aasta lõikes on tähtis pakkuda tööd pikema perioodi jooksul. Metsaparandus Metsateid on vaja selleks, et: · korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega · tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks · tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral · aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele Kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse ja uuendatakse metsas selleks, et: · säilitada varasemast kuivendusest saavutatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet · võimaldada metsateede ehitust ja vähendada teede majanduskulusid · aidata kaasa sellega kaasnevatele hüvedele paranevad liiklemisvõimalused, väheneb pinnasekahjustuse oht, lageraielankide metsastamine on tulemusrikkam, pikeneb metsamaterjali kokkuveoperiood aastas
hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 3) RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu. 4) Jahimajanduse korraldajana organiseerib RMK oma jahimaadel jahipidamist ja aitab kaasa elujõuliste ulukiasurkondade säilimisele. 3. As Erametskeskus 1) Korraldatatakse metsaomanike, nõustajate ja sertifitseerijate koolitamist. 2) Toetatakse erametsaomanike tulundusliku ja mittetulundusliku ühistegevust. 3) Nõustavad igat abivajajat metsas kohapeal, annavad vastuseid küsimustele seoses metsa kasvatamise, kasutamise ja ka müügiga. 4. OÜ Eesti keskkonnauuringute keskus
Peale 1924. a. hakkas Jahimeeste Seltsi liikmete arv vähenema. Põhjusena võib tuua uute jahiseltside tekkimise. Lisaks jahipidamisele, hakkasid seltsid võitlema salaküttimise vastu ning hävitama röövulukeid. 15. detsembril 1941 kehtestati Eestis Saksa Riigi jahiseadus (Kasesalu 2006b). Eesti NSV Ministrite Nõukogu korraldusega nr. 1961-k, 15. detsembrist 1958. aastast oli jahipidamise suunamine ja kontroll Eesti NSV territooriumil pandud Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Jahimajanduse Inspektsioonile. Jahimajanduse Inspektsioon pidas arvestust ulukifondi kohta ja määras iga jahihooaja eel kindlaks küttimise normid. Jahipidamise õigus Eesti NSV territooriumil oli kõigil 18-aastaseks saanud kodanikel, kes olid jahindusorganisatsiooni liikmed, omasid ühtses vormis jahipiletit, mille eest oli tasutud riigilõiv jooksva aasta kohta. (Mäting 1961) 1961 oli vabariigis üle 15 000 jahimehe, kes kuulusid viieteistkümnesse jahindusorganisatsiooni
hagijaga (Luzernen laufhund) ja Berni hagijaga (Dreifarbiger Berner Laufhund). Kogu aretustööd mjutas see, et ennesja aegses Eestis oli keelatud jahipidamine hagijatega, kelle turjakrgus oli üle 45 cm. 1954. aastal viibis Eestis spetsiaalne komisjon, kes vaatas üle 648 koera kohta esitatud materjalid ja uue hagijatu standardi kirjelduse, hindas koeri jahikatsetel ning ülevaatusel. 27. detsembril 1954.a. kinnitas NSVL Pllumajanduse Ministeeriumi Looduskaitsealade ja Jahimajanduse Peavalitsus uue tu - "Eesti hagijas". Eesti Kennelliit kinnitas Eesti hagija tustandardi 4. 06. 1998.a. ning alustati tööd tu tunnustamiseks FCI poolt. Eesti hagijas on keskmist kasvu, tugeva ja kuiva kehaehitusega. Turja krgus on isastel 45-52 cm, emastel 3 cm madalam. Ülekaalus on mustalaiguline krbpiirdega värvus (kolmevärviline). Lubatud on ka halli, punase, ja kollaselaiguline ning must karvkate, kusjuures koon ja käpad on valged. Jaapani chin e jaapani spaniel
annaabi.ee 
