Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Jahilubade arv sõltub sellest, milline Karu arvukus parasjagu on. Kirjandus: 1. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf 2. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/URSARC2.htm 3. http://www.hot.ee/metsloomad/page9.html
Selline käitunine tagas metsloomadele mõningal määral säiliva elukeskonna, kuid takistas nende juurdepääsu põllukultuuridele, mistõttu puudus elanikel vajadus tappa loomi oma saagi kaitsmiseks. Aastatel 1998 2001 piirkonnas valitsenud põud aga sundis mägirahva senisest taktikast loobuma ning keskenduma toidu hankimisel küttimisele. Sellisest situatsioonist lähtuvalt keelustati jahipidamine Markuurile ja Urialile ilma valitsuse poolt väljastatud jahiloata. Jahilubade hind erines loa taotleja staatusest - kohalik kütt või jahiturist. Trofeedeküttidele jahilubade väljastamine soodustas jahipidamist kaubanduslikul eesmärgil ning võimaldas jahimeestel paremini toime tulla, kuid loomade arvu kasv pidurdus. 1989. aastal seati sisse trofeedele eksporditollid ja load, millega üritati piirata jahiturismi. Aastatel 1988 2006 moodustas Trofeejaht" 63% - 99% projekti rahastamisest. Saadud summad kulusid enamasti projektis osalejate
annaabi.ee 
