Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja
Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel
Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel
annaabi.ee 
