absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seetõttu kiirguse täiendavaks retseptoriks. Karoteneoidid on arvukas ühendite rühm, mis keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetrarepenoide. Nad sisaldavad 40 süsiniku aatomit, on polüeensete ahelatega, mille ühes või mõlemas otsas on 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidid jagunvad kahte põhigruppi: karoteenid jaksantofüllid. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Ksantofüllid on hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele ka kaitsvat rolli. Nad neelavad liigse valgusenergia ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ning vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetel organismisel on neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning - krüptoksantiin
leetunud muld võib olla l, ls, ls1, ls2 ja ls3. Vahel kasutatakse ka grupeerimist. Kõige sagedamini grupeeritakse lähtekivimite iseärasuste alusel. Näiteks karbonaatsed mullad võivad oll aveerismullad, rähkmullad, klibumullad (grupeeritud korese kuju alusel). I. Karbonaatsed mullad K. Need on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil ja põhitunnus on, et kihisemine on kõrgemal, kui 30 cm. Levivad Põhja-Eestis, Saaremaal, Loode-Eestis. Jagunvad: 1)paepealsed mullad Kh- peeneseline kiht alla 30 cm . Paas on kõrgemal, kui 30 cm. Aluspõhjaks on lubipaas. Väga põuakartlikud mullad. Põllumajanduslikult tähtsusetud. Kindel looduslik kooslus, mida tuleb igati hoida. Põhja-Eesti, Põhja-rannik. Paepealsed mullad jagunevad omakorda peeneselise kihi tüseduse alusel väga õhukesteks Kh`, õhukesteks Kh´´ ja keskmise sügavusega Kh´´´, valem A-D
annaabi.ee 
