subgranulaarsesse tsooni (SGZ) hippokampuse hammaskäärus ning subventrikulaarsesse tsooni (SVZ) külgvatsakestes Neurogeense potentsiaaliga neuraalsete tüvirakkude (NSC) populatsioone on leitud täiskasvanud ajukoorest, mandelkehast, hippokampusest, väikeajust , seljaajust, hüpotaalamusest, juttkehast (harva prolifereeruvad, vaikivas olekus) 39 Sekundaarne neurogenees SVZ-s paiknevad B-rakud annavad aluse aktiivselt jagunevatele C- rakkudele, mis tekitavad omakorda neuroblaste (A-rakke). Need migreeruvad mööda astrotsüütide poolt moodustatud tunnelit (RMS) haistesibulasse diferentseerudes interneuroniteks Täiskasvanud inimese SVZ leidub kolme tüüpi eellasrakke: Tüüp A – väiksearvuline populatsioon rakuvaeses piirkonnas ependüümi ligidal (neuroblastid) Tüüp B – rohkearvulisim tüüp, GFAP positiivsed gliialaadsed rakud
ühendite koguseid kui sama liigi planktonrakud. Teiseks resistentsuse mehhanismiks on biofilmi rakkude heterogeenne füsioloogia, st biofilmi osades piirkondades valitsevate toitainete puuduse tõttu on neis alades olevatel bakteritel statsionaarse kasvufaasi rakkudele iseloomulik füsioloogia ehk puudub aktiivne jagunemine ja metabolism. See selgitab miks osa biofilmis vabalt difundeeruvad antibiootikumid (nt metaboolselt aktiivsetele, jagunevatele rakkudele suunatud -laktaamantibiootikumid) ei toimi biofilmi sügavamate kihtide rakkudele. Lisaks võib biofilmis esineda eriti suure tolerantsusega mikroobe ehk persistoreid. Persistorid on metaboolselt inaktiivsed. Neil on suurenenud mittespetsiifiliste antibiootikumipumpade ekspressioon ning aktiveeritud erinevad stressivastuse regulonid. Selle tulemusena elavad persistorid üle mitmesuguseid stressitingimusi, mida elusad bakterid ei suuda.
annaabi.ee 
