viise kuidas toime tulla. Kõige nähtavam ja paljude jaoks muret tekitavam märk Venemaa industrialisatsioonist ja linnastumisest alates 19.saj lõpust oli nähtavalt suur töörahva hulk, mis oli maalt linna läinud ja seal sunnitud endaga karmis linnaelus ise toime tulema. Üha enam hakati rääkima uutest ühiskonnaklassidest kapitalistidest ja proletariaadist. Siiski oli tegelikkuses raske rääkida niivõrd selgelt piiritletud klassidest, sest ei oldud enam jagunetud nii nagu varem seda oldi, vaid piirid hägustusid veelgi eri klasside segunedes ning uute kogukondade tekkides, näiteks töölis-intellektuaalid, ümberasunud talupojad jt. Proletariaat kasvas aga üsnagi aeglaselt, kuna suurel osal töölistest olid endiselt tugevad sidemed oma külaga. Kuid mis siiski lõppudelõpuks viis just selliste äkiliste ja järskude revolutsiooniliste muutusteni ning kulmineerus uue riigi Nõukogude Liidu tekkimisega ja kuidas see kõik
Vanemate kaasatus haridusse • Millisel moel osalevad kogukonnaliikmed ja vanemad laste hariduse omandamisel? Kuna metsalasteaias veedavad lapsed vaid osa päevast, siis ülejäänud osa päevast tegelevad nendega nende vanemad. Lapsed elavad ökokülas ikka koos oma vanematega, kuid tänu ökoküla keskkonnale, on neil võimalik kokku puutuda väga erinevate täiskasvanutega, samuti elavad laste enda sõbrad nendega tihti isegi samas majas, kuna Sieben Lindenis ollakse jagunetud piirkondadesse ja piirkondades asuvad majad, kus inimesed jagavad elamispinda (igal perel oma tuba või toad) aga nt köök ja elamistuba on ühine. Lisa 4. NÄIDISINTERVJUU EESTIS, ROSMAL ASUVA JOHANNES KOOLI LASTEAIAÕPETAJATEGA Siinkohal on välja toodud intervjuu Rosmal asuva Johannese waldorfkooli lasteaia osa õpetajate Laivi Raamat-Boecke ja Heli Kuduga ning täiendav intervjuu Heli Kuduga. Intervjuu on läbi viidud jaanuaris 2012.
annaabi.ee 
