üha enam liikuma Ameerikassem Austraaliasse ning Brasiiliasse. 10.oktoobril 1919 võttis Asutav kogu vastu maaseaduse, mille alusel võõrandati kogu mõisamaa ning mõisate hooned ja inventar. Võõrandatud maadest moodustati riiklik fond ja sellest hakati välja jagama asunikukrunte. Enamasti osteti asuniketalusi pikaajalise laenuga. Eelistatud olid Vabadussõjast osavõtnud. Tasuta jagati maad Vabadussõja teenete eest (autasumaa) ja hukkunud vabadusõdalaste peredele. EV Maaseadusega jagato mõisate põllumajanduslik maa (põllu ja rohumaad). Mõisate metsi ei jagatud talude vahel,vaid need riigistati ja on praeguste riigimetsade aluseks. Mõisa põllumajandusinventuur ja hooned ning mõisatesüdames jagati üldjuhul samuti talide vahel laiali. Üksikud mõisad säiltati tervikuna ja muudeti riigimõisateks (tõuaretus, sordiaretud, näidismajandus). Mõisamaade arvelt said areneda ka alevid. Mõisates on kutsekoolid, ning paigutati ka koole. Heaks näiteks on on Mooste mõis-
kavatseb kaitsta Saksamaa huve Marokos. 1906. aasta jaanuaris avati Hispaania väikelinnas Algecirases konverents Maroko kriisi arutamiseks. Vormiliselt anti kõigile riikidele majandussuhetes Marokoga vabadus ja võrdsed võimalused, kuid sisuliselt eelistati Prantsusmaad. See tähendas Saksamaa lüüasaamist ning isolatsiooni suurenemist rahvusvahelisel areenil. 1907. aasta augustis sõlmiti Inglismaa ja Venemaa vahel leping, millega jagato mõjusfäärideks Iraan ning Venemaa loobus pretendeerimast Afganistaanile. Inglise-Vene lepinguga sai lõpliku ilme Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa kolmikkokkulepe ehk Antant. Antant oli vastukaaluks Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Austria-Ungari) - keisririikide - poolt 1882. aastal loodud Kolmikliidule. Seda liitu pikendati 1907. aasta juulis kuueks aastaks. 1911 aastal puhkes Marokos ülestõus, mis sai ajendiks Prantsuse vägede sissetungile maa siserajoonidesse
annaabi.ee 
