OÜ Y on X ostujuhile kuuluv ettevõte, mis tegeleb tooteesitlustega ning mille puhul on viimaste aastate jooksul osutunud peamiseks kliendiks X. Õigupoolest pärast seda kui X tuli uus ostujuht hakkas antud ettevõtte tooteesitlusi laialdaselt kasutama, siis uuel ostujuhil oli olemas ettevõte, mis omas vastava teenuse pakkumisel suuri kogemusi. Y ja X vahel on sõlmitud koostööleping, mille puhul on Y antud ainuõigus X tooteesitluste läbiviimisel. OÜ Z on ettevõte, mis omab jaekaupluseid kolmes Lõuna-Eesti väiksemas linnas. Z on olnud X olnud küll pikaajaline klient, kuid selle tellimused moodustavad tagasihoidliku osa X käibest. Z juhatuse esimees on tegelenud ka erinevate võrkturundustega ning tänu sellele omab kontakte aktiivse müügi oskusega inimeste seas. Kuna Z juhatuse esimees teadis, et X kasutab Y teenust ja, et Y on selle teenuse osutamisega suutnud korralikku kasumit teenida,
üksikosade lahkamisest. Käesolevas uurimustöös on jaekaubanduse analüüsimine jagatud neljaks osaks. Kõigepealt on toodud jaekaupluste tüübid, siis kirjeldatud jaekaubanduskeskkonda, edasi liigutud jaekaubanduses tegutsemise strateegiate juurde ning lõpetuseks käsitletud rahvusvahelise jaekaubanduse eripärasid mis käesolevas töös olulist rolli mängivad. 5 1.1. Jaekaupluste tüübid Jaekaupluseid on erinevas kujus ja suuruses ning uusi jaekaupluste tüüpe järjest tekib. Neid saab klassifitseerida vastavalt lisateenuste arvule, tootevaliku sügavusele ja laiusele ning hinnatasemele või ka organiseeritusele. Olemas on spetsiaalkauplused, kes pakuvad kitsast tootevalikut aga laia sortimenti. Riidepood oleks omakorda ühe tootegrupi kauplus, meeste riiete pood oleks piiratud ühe tootegrupi kauplus ja meeste triiksärgipood oleks super spetsiaalne pood.