populaarteaduslike ettekandekoosolekute pidamine. Seltsi maja asub Tartus, Struve tn 2. Seal asub raamatukogu, kus on üle 150 000 peaasjalikult loodusteemalise trükise. Selleks, et oma ülesandeid võimalikult hästi täita on seltsi juurde loodud mitmeid erialasektsioone, komisjone, haruseltse, töörühmi jt allüksusi. 23. jaanuar 1998 aastal kirjutati alla assotsiatsioonileping Eesti Loodusuurijate Seltsi jaEesti Teaduste Akadeemia vahel. Eesti Loodusuurijate Seltsi maja (foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Looduseuurijate_Selts, autor Adeliine) Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmeskonna moodustavad tegevliikmed ja usaldusmehed. Tegevliikmeks saab hakata kõrgharidusega isik, kes on aktiivne tegutseja loodusteaduste alal, esitab oma tööde tulemusi teaduslike ettekannetena , avaldab oma teaduslikke töid trükiks või aitab olulisel määral kaasa seltsi ülesannete täitmisele. Seltsi
Vaherahu algas 3. jaanuaril. Tartu läbirääkimised aga jätkusid terve jaanuari vältel, taas tuli piike murda sõjaliste nõuete üle. Joffe väide: piirialad, sh Balti kubermangud ja Eesti on kogu aeg olnud Vene keskvalitsuse erilise tähelepanu all ja seetõttu rikastunud. Taheti eestlaste maj nõudmisi tagasi tõmmata. Ratifitseerimine Moskvas 4.03; Eestis 16.02ks, ratifikatsioonikirjad vahetati 30.03. tähtsamad punktid lõpetas sõjaseisukorra Nõuk Ve jaEesti vahel, artikkel 2: Nuk Ve tunnustas Eviseseisvust, tühistas kõik varasemad lepingud, mis eetist puudutanud, 3. artikkel piirijoone kohta, mis oli Eestile üsna soodne. Mõlemad pooled andsid nõutud sõjalised garantiid, vaenulikud väedsaadeti mõlemalt poolt laiali. Lisaks lubati mitte anda mingisugust toetust jõududele, mis pretendeerivad teise poole valitsemisele. Ve-l elavad eestlased said õiguse 3 aasta jooksul saada Eesti kodakondsus, sõjavangide ja interneeritud isikute vahetamises
annaabi.ee 
