kirjutada programme igasuguste ülesannete lahendamiseks. Kõik ülejäänud 'värvid ja viled' on keeltesse sisse toodud programmeerijate töö lihtsustamiseks ja tööviljakuse tõstmiseks. Juba KORDUSLAUSE nimetus ise selgitab tema otstarvet - selle lause abil saab lasta arvutil täita mingisugust hulka lauseid mitu korda järjest. Millises olukorras läheb sellist tegevuste kordamist vaja? Toome näiteks eelmisest teemast tuttava jada ja ülesande, kus me ühe jadaliikme M[i] korral peame tagama, et tema väärtus ei oleks negatiivne: KUI M[i] < 0 SIIS M[i] := 0 KUILÕPP Laiendades seda nõudmist kogu jada peale, peaksime seda tegevust kordama iga jadaliikmega. Siin me saamegi kasutada korduslauset: i := 1 -- alustame jada esimesest liikmest KORDUS SENIKUI i <= N -- kui jada pole lõppenud, siis KUI M[i] < 0 SIIS -- kui jadaliikme väärtus on negatiivne
igasuguste ülesannete lahendamiseks. Kõik ülejäänud 'värvid ja viled' on keeltesse sisse toodud programmeerijate töö lihtsustamiseks ja tööviljakuse tõstmiseks. Juba KORDUSLAUSE nimetus ise selgitab tema otstarvet - selle lause abil saab lasta arvutil täita mingisugust hulka lauseid mitu korda järjest. Millises olukorras läheb sellist tegevuste kordamist vaja? Toome näiteks eelmisest teemast tuttava jada ja ülesande, kus me ühe jadaliikme M[i] korral peame tagama, et tema väärtus ei oleks negatiivne: KUI M[i] < 0 SIIS M[i] := 0 KUILÕPP Laiendades seda nõudmist kogu jada peale, peaksime seda tegevust kordama iga jadaliikmega. Siin me saamegi kasutada korduslauset: i := 1 -- alustame jada esimesest liikmest KORDUS SENIKUI i <= N -- kui jada pole lõppenud, siis KUI M[i] < 0 SIIS -- kui jadaliikme väärtus on negatiivne
hakata: ta lasi nutika mehe nutika pea maha lüüa, et seeläbi igasu- gustele ülekavaldajatele koht kätte näidata. Terade arv malelaua ruutudel on järgnev: Mis on selle jada 64. liige? Mis on jada 64 esimese liikme summa? 131 Kui aritmeetilises jadas leitakse iga järgmine liige, liites eelnevale teatud kindla arvu, siis praegu leiame iga järgmise jadaliikme, korrutades eelmist liiget mõne kindla arvuga – meie konkreetsel juhul on selleks arvuks kaks. Selliseid jadasid nimetatakse geomeetrilisteks jadadeks ning arvu, millega iga järgnevat läbi korru- tatakse, jada teguriks. jada Kui tähistame jada kordajat -ga ning jada liikmeid nagu ikka tähistu- sega , saame analoogiliselt aritmeetilise jada juhuga , seejärel ning üldisel kujul
annaabi.ee 
