Marat was a member of the Jacobin club, publisher of the newspaper called L'ami du Peuple and one of the main prompters of the carnage of 1792. He was assassinated in 1793 by a supporter of the Girondists, Charlotte Corday, who stabbed him in the chest while Marat was taking a bath. The members of the Jacobin club organized him a funeral and his coffin was placed in Pantheon. Marat would have gone down in history as a great murderer, if it had not been Charlotte Corday, whose deed allowed the Jacobins to display Marat as a martyr. The same deed enabled David to portray him as a hero. David, a member of the Jacobin club, commemorated his killing with a sincerely mourning painting. (Vaughan, ?????????????) With The death of Marat David expressed both his personal and public emotions and thoughts. For the public Marat was first and foremost a painting about patriotism and courage: "In these "martyr" canvases he portrays the tragedy of the patriot (and later in life David still
langust; püüdis korraldada zirondiinide ülestõusu provintsis; selle ebaõnnestumise järel sooritas enesetapu; tema keha leiti huntidest puretuna Bordeaux lähedalt metsast; NB! Pétion ei ole eesnimi, vaid tema pika perekonnanime esimene sõna. Lühendatult on ta perekonnanimi Pétion, mitte Villeneuve loobus Rahvuskaardi juhi kohast. Ta lahkus ka JAKOBIINIDE KLUBIST (LE CLUB DES JACOBINS) ja asutas oma mõttekaaslastest FÖJAANIDE KLUBI (LE CLUB DES FEUILLANTS). See oli suur muutus üldisel poliitilisel maastikul. Poliitilised klubid olid õhtused kogunemiskohad, kus mõttekaaslased pärast päevatööd kokku said, et isekeskis aega veeta. (Poliitilisi parteisid e erakondi veel polnud; nende eelkäijateks võibki pidada poliitilisi klubisid.) Esimene neist tekkis juba Versailles's enne Rahvuskogu väljakuulutamist ja kandis
langust; püüdis korraldada žirondiinide ülestõusu provintsis; selle ebaõnnestumise järel sooritas enesetapu; tema keha leiti huntidest puretuna Bordeaux lähedalt metsast; NB! Pétion ei ole eesnimi, vaid tema pika perekonnanime esimene sõna. Lühendatult on ta perekonnanimi Pétion, mitte Villeneuve loobus Rahvuskaardi juhi kohast. Ta lahkus ka JAKOBIINIDE KLUBIST (LE CLUB DES JACOBINS) ja asutas oma mõttekaaslastest FÖJAANIDE KLUBI (LE CLUB DES FEUILLANTS). See oli suur muutus üldisel poliitilisel maastikul. Poliitilised klubid olid õhtused kogunemiskohad, kus mõttekaaslased pärast päevatööd kokku said, et isekeskis aega veeta. (Poliitilisi parteisid e erakondi veel polnud; nende eelkäijateks võibki pidada poliitilisi klubisid.) Esimene neist tekkis juba Versailles’s enne Rahvuskogu väljakuulutamist ja kandis
annaabi.ee 
