See teos ei leidnud tunnustust ei futuristide ega ka masside hulgas. 1919 hakkas aktiivselt Vene telegraafiagentuurile ROSTA kaastööd tegema, koostades agitatsioonilis-satiirilisi plakateid, mida kutsuti ROSTA akendeks. 1920. valmis poeem ,,150 000 000". Number väljendab Venemaa rahvaarvu, rahvale viidatakse kui poeemi autorile. Majakovski nime autorina ei mainita. Poeem ülistab revolutsiooni, kuid selle avaldamisega olid jälle suured probleemid. Lisaks nimetas Lenin seda jaburduseks ja halvustas futuriste. Majakovski oli andnud oma talendi revolutsiooni teenistusse, aga talle töötati igal sammul vastu. See viis teda ahastusse. 1922 valmis Liljale pühendatud poeem ,,Armastan", mida võib pidada Majakovski kõige helgemaks luuleteoseks. See on tulvil armastust, vaba süngusest ja enesetapumõtetest. Samal aastal lõpetati ROSTA akende koostamine agitatsiooniperiood oli läbi saanud. 1924 suri Lenin
artikkel avaldatakse kohe teises ajakirjas) ning suurt ajakulu. Lisaks on probleemideks vähene käsikirja hindajate töö analüüsimine, kalduvus publitseerida vaid neid uurimusi, mis kinnitavad teadlase hüpoteese ning mõjukamate autorite tööde eelistamine. Anekdootliku näitena on toodud juhtum 19. sajandi kuulsa teadlase lord Rayleight pojast, kelle artiklist oli mingil põhjusel nimi välja jäänud, artikli sisu peeti täielikuks jaburduseks ning keelduti avaldamast. Samas kohe kui autori nimi avalikuks tuli, muudeti otsust koheselt ning artikkel avaldati. Kõige muret tekitavam asjaolu erialakaaslaste hindamise juures on fakt, et hindajad võivad neile esitatud artiklitest infot omakasueesmärkidel kasutada. Näiteks kasutada oma töödes infot veel ilmumata kolleegide töödest. Lisaks on ebaeetilistel hindajatel võimalus takistada kolleegide tööde ilmumist, hinnates neid mingil põhjusel sobimatuteks.