Hiinast pontsirus (Poncirus) ja meile vähemtuntud perekondade esindajad nagu Clausena , keda kasvatatakse viljapuuna. Indiast pärit liigil C. dendata on viljad mustsõstra, LõunaHiinast pärit liigil C. lansium (wampi) aga laimimaitselised. Indias ja Birmas kasvava astlalise ja heitlehise hindude püha puu Aegle (beli, Bengali küdoonia, kuldõun) viljadest tehakse õli, jooke ja riidevärve. Indiast Jaavani kasvaval üheliigilisel perekonnal Limonia (elevandiõun, metsõun) on söödavad viljad, tema lehti armastavad süüa aga elevandid. 16 liigilise tsitruse (Citrus) perekonna esindajad on pärit Lõuna ja KaguAasiast ning Malai poolsaarelt. Nad on keskmise kõrgusega (510m) igihaljad lihtlehised valgete lõhnavate õitega puud. Mõlemasugulised õied kinnituvad võrsele ühe või mõnekaupa.
mujalt. Siis aga dateeriti Jaava vanimad leiud pea samavanadeks. Kuigi on endiselt alust pidada ürgkoduks Aafrikat, on jää õhuke. On loodulikke katselappe - näiteks suurte katastroofide järgsed perioodid, kus on võimalik monitoorida elu taastumist. Hea näide on 1883 pursanud Krakatau. Nii saadud andmed on üllatavad pigem selle, et juba ca 50 aasta pärast oli pea steriilsest tuha-laavakõrbest saanud taas troopikamets 271 taime ja 31 linnuliigiga (Jaavani ca 40 km). Jääaegade mõju on eriti hoolikalt uuritud EBG tegur. Kogu kvarternaari (ca 2.5 MA) on korduvalt läbinud kliima olulise jahenemise perioodid. Taimede migratiooni viimase jääaja lõpust alates uuritakse klassikaliset õietolmu alusel. Kuid on ka muid näiteid, üsna elegantseid. Nii näiteks Briti saartel 30 KA eest elanud herilasete liik on veel olemas - kuid vaid Skandinaavia arktilises osas. Tein, 120 000 a eest samas elanud herilaste liik on nüüdseks