ülesandes peab olema valmis juurde lisama ka nimisõna või asesõna. Üldjuhul võib selleks olla subjektis sisalduv nimisõna, ent selleks võib olla ka subjekti allutav termin. Määratlege lause kvaliteet (jaatav või eitav), millest tuleneb koopula: kas on või ei ole (pole). Määratlege lause kvantiteet (üldine või osaline), millest tuleneb subjektile rakenduv kvantor. Üldise väite (A või E) indikaatoriks on kas sõna kõik koos jaatusega või (mitte) ükski koos eitusega. Üldise väite indikaatoriteks võivad olla veel mitmesugused väljendid, nt iga, suvaline, mis tahes, alati, kõikjal; eitamise korral nt (mitte) midagi, (mitte) keegi. Osalise väite (I või O) korral on indikaatorsõnaks mõni (mõned). Indikaatoriteks võivad olla veel mitmesugused väljendid, nt leidub vähemalt üks; on olemas, keegi, miski, millalgi, kusagil. Sõnastage lause tõlgendus
eeldused ei garanteeri kummalgi juhul tõsikindlat postuleeritud lõppjäreldust. Tagajärje jaatust võib sõnastada ka pikemalt: kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tagajärg on tõene. Ent tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Tagajärje tõesusest ei saa loogilise paratamatusega midagi järeldada aluse kohta. Traditsiooniliselt sõnastatakse tagajärje jaatus seotult aluse jaatusega: tagajärje jaatus ei vii aluse jaatusele, valemina p → q, q ⊭ p. Siingi võib metasümboleid p ja q asendada positiivsete ja negatiivsete literaalidega. Saame neli traditsioonilist mittekehtivat tagajärje jaatuse arutlusskeemi: p → q, q ⊭ p ¬p → q, q ⊭ ¬p p → ¬q, ¬q ⊭ p ¬p → ¬q, ¬q ⊭ ¬p. 9 Tuleb olla ettevaatlik, et mitte lasta ennast segada eitava kujuga lausetest. Kui tagajärje jaatuses asendada hüpoteetiline lause materiaalse implikatsiooniga, siis
annaabi.ee 
