saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega. Loo lõpus tulistab Margus Hunti, aga tabab hoopis Tiinat. Igale jaatavale väitele on võimalik leida loogiline vastus. Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega, sest ta põgenes huntide ja tormi eest. Tiina ema ei olnud nõid, ta lihtsalt ravis inimesi ravimtaimedega, aga külarahvas ei mõista seda kuna nad ise ei oska ravitseda. Ta tunnistas, et on libahunt, olles vihahoos. Mari nägi tegelikult kuidas hunt murdis varsa, ning ta tukastas enne seda. Ta ei saanud kindel olla, et see oli Tiina kuna ta ei näinud kuidas Tiina libahundiks muutus
( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi puhul tuleb esmajärjekorras püstitada ja fikseerida selle uuringu eesmärk ja seejärel koostada küsimused. Küsimustiku koostamisele esitatakse järgnevad nõuded : - küsimused peavad olema esitatud täpselt, lihtsalt ja tekstiliselt korrektselt; - küsimused ei tohi vastajat suunata teatud eitavale, jaatavale või mingi valikuga vastusele; - küsimused tuleb sõnastada ühemõtteliselt, tuleb vältida arusaamatust tekitavaid võõrsõnu, erialaseid termineid, slänge; - küsimuse ülesehitusel peab vältima võimalikku eitavat vastust ( te ei ostaks seda toodet?); - küsimused ei tohi riivata vastajate tundeid erinevates valdkondades ( näiteks sugu, vanus, rahvus jne); - motivatsiooni ja arvamusküsimuste puhul eelistada kaudse sisuga küsimusi, mitte
arvud alljärgnevas tabelis) ja karistuste (negatiivsed arvud alljärgnevas tabelis) kaudu nii, et signaali avastaja vastaks iga kord jaatavalt (saavutades ainult tabamusi ja valehäireid, ilma eksimuste ja õigete eitusteta). Avastamisülesande sooritaja reageeringute sellise hälvitatuse näide on toodud järgnevas hüvitustabelis. Sellise andmestiku praktiline väärtus avalduks aga ainult siis, kui oleks vaja reageerijat "ära osta". Reaktsiooni toimumise jaatavale hälbele viiv hüvitustabel Erinevad võimalused Reageerib jaatavalt Reageerib eitavalt Stiimul olemas +10 +10 Stiimul puudub -1 +5 Vastuvõtja tundlikkuse ja reaktsiooni hälvitatuse eristamiseks püütakse kõigepealt esimest muutumatuna hoida ja varieerida teist
annaabi.ee 
